Disambig gray.svg  See artikkel räägib arvutuslauast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Abakus (täpsustus)

Abakus (ladina keeles abacus 'plaat'[1], kreeka keeles αβαξ 'arvutuslaud')[2] on kivikeste või pulgakestega arvutuslaud, arvelaua eelkäija.

Vanarooma abakuse rekonstruktsioon

Seda on Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud umbes 4. sajandist eKr. Euroopas kasutati seda 18. sajandini[2]. Alates 14. sajandist hakkas araabia numbritega kirjalik arvutamine järk-järgult abakusega arvutamist välja tõrjuma[1].

Abakuse laual olid parallealsed uurded. Arvutati uuretesse liigutatavate kivikeste, luutükikeste, pulgakeste vms esemete abil. Kivikeste read ja veerud vastasid kindlatele mõõdu-, kaalu- või rahaühikutele[1].

Mõned antiiksed abakused on säilinud.[1]

Abakuse analoogidRedigeeri

Venemaal võeti 14. sajandil kasutusele abakuse analoog arvelaud, millest pole tänini päriselt loobutud. Eestis oli arvelaud kasutusel veel 1980. aastate lõpus. Kasutuses olid ka mehaanilised arvutid, kus järkude ülekanne toimus võllide ja vända abil, Venemaal oli tuntud mehaaniliseks mudeliks "Felix". Arvutati ka logaritmilise skaalaga arvutuslükatitega. Elektroonilised kalkulaatorid, kassaaparaadid ja elektronarvutid tõrjusid lõpuks arvelaua kasutuselt välja.

Asteegid võtsid umbes 10. sajandil kasutusele arvelauataolise arvutuslaua: puuraamile olid tõmmatud keeled, millele olid lükitud maisiterad.

Hiinas on olnud kasutusel suanpan ehk hiina abakus, Jaapanis soroban.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 10
  2. 2,0 2,1 Tehnikaleksikon, lk. 8

KirjandusRedigeeri