Härgmäe kihelkond
Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
| Härgmäe kihelkond | |
|---|---|
|
| |
| saksa keeles Kirchspiel Ermes | |
| läti keeles Ērģemes draudzes novads | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Härgmäe kirik | |
 |
.jpg)
Ajalugu Redigeeri
Kihelkonna kohta on teateid 1513. aastast, mil see oli tuntud Omuļi kihelkonna nime all. Kihelkonnavaimulikku on esmamainitud 1568. aastal.[1]
Algselt ei asunud kihelkonnakirik Härgmäe ordulinnuse juures, kiriku funktsioone täitis Veckārķi mõisa juures asuv kabel. Mõisa juures ei olnud kihelkonnal aga maad ega õpetaja eluruume. Seoses uue kiriku rajamisega otsustas kirikukomisjon aastal 1679, et jumalateenistusi peetakse vanas kohas igal kolmandal pühapäeval edasi, ent see korraldus peatati aastal 1779. Veckārķi mõisas jätkusid jumalateenistused seejärel igal neljandal pühapäeval.[2]
Tänapäeval on kihelkonna aladele rajatud Kārķi kirik, mille juures tegutseb iseseisev kogudus.
Härgmäe kihelkonna mõisad Redigeeri
- Annas, ka Jaunāmuiža (Ermes-Neuhof, varem Niehoff ja Peddeln-Neuhof) rüütlimõis
- Brenti (Kokenberg, varem Ermeshof) rüütlimõis
- Hoomuli ehk Omuļi (Homeln) rüütlimõis
- Härgmäe ehk Ērģeme (Pastorat Ermes) kirikumõis
- Härgmäe ehk Ērģeme (Ermes) rüütlimõis
- Jaunkārķi (Neu-Karkell) rüütlimõis
- Kureļi (Kyrre) endine mõis
- Pedele (Peddeln) rüütlimõis
- Turna (Turneshof) rüütlimõis
- Veckārķi (Alt-Karkell) rüütlimõis
- Vīganti (Wiegandshof) rüütlimõis
Viited Redigeeri
Kirjandus Redigeeri
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 383 [1].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 288-292 [2].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 132-138 [3].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.