Ruhja kihelkond
|
See artikkel on varasemast kihelkonnast; hilisema jaotuse kohta vaata artiklit Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond. |
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889. aastani.
| Ruhja kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
Saksa keeles Kirchspiel Rujen | |
|
Läti keeles Rūjienas draudzes novads | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Ruhja kirik | |
 |
.jpg)
Ajalugu Redigeeri
Ruhjasse ehitati kihelkonnakirik ilmselt ajavahemikul 1256−1261. Liivi sõjas põletati see 1560. aastal maha, kuid taastati 1688. aastal. Ruhja kihelkond jagunes 1889. aastal kaheks: Põhja-Ruhja kihelkonnaks ja Lõuna-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks jäi Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid.[1] Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.
Ruhja kihelkonna mõisad Redigeeri
Pikemalt artiklis Lõuna-Ruhja kihelkond- Pikemalt artiklis Põhja-Ruhja kihelkond
Pildid Redigeeri
-
Vaade Ruhja kihelkonnale. Johann Christoph Brotze
-
Vaade Ruhja mõisale
-
Vaade Endzele mõisale
-
Jeri mõis 1800. aastal
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 527-528.
Kirjandus Redigeeri
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 527-528.
- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 242–243 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 372–373 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 122–132 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 128-132 [4].