Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
| Pärnu-Jaagupi kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi, Kirchspiel St. Jakobi in Kreis Pernau | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Pärnu-Jaagupi | |
 |
Piirkonna ajalugu muuda
Muinasajal kuulus piirkond maakondliku liigituse järgi Läänemaale.[1] Pärnu-Jaagupi kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Kõrve muinaskihelkonna (Corbe) baasil.[2] Allikates on kihelkonnast esimene märge 1241. aastast.[1]
Kirikukihelkond kujunes Pärnumaa kihelkondadest üheks suuremaks, jäädes pindala poolest (664 ruutkilomeetrit) alla ainult Saarde kihelkonnale.[1]
1680. aastal oli Pärnu-Jaagupi kiriku juures olemas köstrikool soomlasest köster-koolmeistriga. Põhjasõda (1700–1721) katkestas koolitegevuse kihelkonnas. 1770. aastal töötas Pärnu-Jaagupi kihelkonnas kihelkonnakool ja neli mõisakooli (Kaisma, Vee, Pööravere ja Halinga). 19. sajandi alguseks olid kõik seni kihelkonnas tegutsenud koolid tegevuse lõpetanud. Kihelkonnakool alustas tööd uuesti 1822. aastal. Kahekümne viie aasta jooksul (1855–1880) sai kihelkond juurde 12 uut vallakooli hoonet, üksikud koolid töötasid veel suitsutaredes.[3]
Pärnu-Jaagupi kihelkonna mõisad muuda
Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 3 karjamõisat.[2]
- Pärnu-Jaagupi kirikumõis (Pastorat St. Jakobi)
- Annamõisa (Annenhof), Pööravere kõrvalmõis
- Are (Arrohof) rüütlimõis
- Enge (Enge) riigimõis
- Halinga (Hallick) rüütlimõis
- Kaelase (Kailes) rüütlimõis
- Kaisma (Kaisma) rüütlimõis
- Kangru (Konstanzenhof), Halinga kõrvalmõis
- Kergu (Kerkau), Kõnnu kõrvalmõis
- Kõnnu (Könno) rüütlimõis
- Libatse (Wildenau) rüütlimõis
- Parasmaa (Parrasma) riigimõis
- Pööravere (Pörafer) rüütlimõis
- Roodi (Sallentack) rüütlimõis
- Sõõrike (Sörik), Parasmaa kõrvalmõis
- Uduvere (Uddafer), Enge kõrvalmõis
- Vahenurme (Wahhenorm) rüütlimõis
- Vee (Wehof) riigimõis[4]
Pärnu-Jaagupi kihelkonna vallad muuda
- Enge vald (1866–1917)
- Halinga vald (1866–1917)
- Kaelase-Libatse vald (1866–1892)
- Kaisma vald (1866–1917)
- Kergu-Kõnnu vald (1866–1892)
- Pööravere vald (1866–1893)
- Roodi-Vahenurme vald (1866–1892)
- Sõõrike-Parasmaa vald (1866–1892)
- Vee vald (1866–1917)
- Viluvere vald (1866–1892)
Kihelkonna alad tänapäeval muuda
Pindalalt suure kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele, need on jaotatud peamiselt kolme valla vahel. Umbes pool kihelkonnast viimase lääneosas moodustab endise Halinga valla, kuhu kuulub ka kihelkonnakeskus. Kihelkonna idapoolsed alad moodustasid endise Vändra valla lääneosa. Kagupoolne osa kihelkonnast moodustas endise Are valla lääneosa. Kihelkonna põhjatipus asetsev väike tükike kuulus Koonga valda.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Pärnu-Jaagupi on Eesti vanimaid kihelkondi" Pärnu Postimees, 28. veebruar 2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Pärnu-Jaagupi kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. märts 2012)
- ↑ Ajaloost Halinga valla koduleht (vaadatud 2. märts 2012)
- ↑ Pärnu-Jaagupi kihelkond Kirchspiel St. Jakobi in Kreis Pernau Eesti mõisaportaal
Kirjandus muuda
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 392.
Välislingid muuda
- Pärnu-Jaagupi kihelkond Kirchspiel St. Jakobi in Kreis Pernau Eesti mõisaportaal
- Pärnu-Jaagupi rahvarõivad (foto)
- Pärnu-Jaagupi on Eesti vanimaid kihelkondi, Pärnu Postimees, 28.02.2010
