Ava peamenüü

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Audru kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Audern, Kirchspiel Audern in Kreis Pernau


kihelkonnakirik: Audru Püha Risti kirik
Liivimaa kubermangu, Pärnu kreis. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.[1]

Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.[2]

Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.[1]

Audru kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 5 mõisat – 1 kirikumõis, 1 rüütlimõisast peamõis koos 1 kõrvalmõisaga ning 2 riigimõisat. Lisaks veel 2 karjamõisat.[2]

Audru kihelkonna valladRedigeeri

Audru kihelkonna kalmistudRedigeeri

Audru kihelkonna pärandRedigeeri

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.[3]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Audru kihelkond lõigati Pärnu küljest lahti" Pärnu Postimees, 20. detsember 2009
  2. 2,0 2,1 Audru kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 21. märts 2012)
  3. Audru kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 21. märts 2012)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri