Valga Sõjaväeringkond
Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.
| Valga Kaitseringkond Valga Sõjaväeringkond | |
|---|---|
| Tegev |
1919–1937 1937–1940 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus |
Eesti Kaitsevägi Eesti sõjavägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | territoriaalne sõjaväeringkond |
| Osa |
Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 3. Diviis ja 4. Diviis |
| Lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Ülemad | |
| Praegune ülem | - |
| Märkimisväärsed ülemad |
kornet Kornel (1919–) kolonel Jaan Kruus (1934) kolonel Friedrich-Karl Pinka (1934–1936) kolonel Verner Trossi (1936−1939) kolonel Jakob Vende (1939) kolonel Eduard Liibus |
Ringkonna staap asus Valgas Maleva tänav 5a, esimene ülem oli kolonel Friedrich-Karl Pinka.
Valga Kaitseringkonna Staap moodustati 1. veebruaril 1919, kui Valga vabastati Eesti Vabadussõjas Eesti vägede poolt. Komandantuur oli üks esimesi asutusi, mis vabastatud linnas tööd alustas. Valga linna ja maakonna komandandiks määrati kornet Kornel.
1. aprillil 1937 jõustunud Sõjaväeteenistuse seaduse alusel asendati kaitseringkonna nimetus sõjaväeringkonna nimetusega[1].
Ülemad Redigeeri
- kornet Karl Kornel, 1. veebruar 1919 –
- kolonel Friedrich-Karl Pinka 1936
- kolonel Verner Trossi 1936−31.01.1939
- kolonel Jakob Vende 31.01.1939–8.11.1939
- kolonel Eduard Liibus 8.11.1939–
| Asutatud |
1. veebruar 1919 1937 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud |
1937 1940 |
| Eesmärk | territoriaalne sõjaväeringkond |
| Peakorter | Valga |
| Tegevuspiirkond | Valgamaa |
| Peaorgan |
Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 3. Diviis ja 4. Diviis |
| Emaorganisatsioon | Eesti maavägi |
Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maa-ala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:
- 1. diviisi rajoon: Narva Sõjaväeringkond, kuhu kuulus idapoolne osa Virumaast, ja Viru-Järva Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa.
- 2. diviisi rajoon: Tartu Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Tartumaa, ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Võru- ja Petserimaa.
- 3. diviisi rajoon: Harju Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Harjumaa, ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Lääne- ja Saaremaa.
- 4. diviisi rajoon: Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond Pärnu- Ja Viljandimaaga ja Valga Sõjaväeringkond Valgamaaga[2].
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/02/19/3
- ↑ Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940