Auto-Tanki rügement
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Auto-tanki rügement (ka: Auto-tankirügement) oli Eesti Rahvaväe ja Eesti sõjaväe soomusvägede väeosa, 31. septembrist 1928 kuni 1. oktoobrini 1940.
Auto-Tankide Divisjon (1923–1928) Auto-Tanki rügement (1928–1940) | |
---|---|
Tegev | 1923 – 1940 |
Riik | Eesti |
Kuuluvus |
Eesti Rahvavägi Eesti sõjavägi |
Liik | Soomusvägi |
Suurus | divisjon/rügement |
Osa | 3. diviis |
Tähtpäevad | 9. aprill |
Ülemad | |
Praegune ülem |
- Mart Tuisk |
Rügement formeeriti Auto-Tanki Divisjonist (Auto-Tankide Divisjon) 1928. aastal üldise sõjaväereformi raames, samal ajal kui Soomusrongide brigaad jagati kaheks rügemendiks ja formeeriti ka auto-tankidivisjon. Formeerimise ajal kuulus rügementi 22 soomusautot, 12 kergetanki Renault FT-17 ja 4 rasketanki Mark V (Päälik, Uku, Vahtula ja Valdaja). AT Rügement allutati 3. diviisile.
Juhid ja organisatsioon
muudaÜlemad
muuda- kolonel Jaan Lutsar[1],
- kolonel Jakob Vende, 5. märts[1] – 1. aprill 1934,
- kolonel Mart Tuisk, 1. aprillil 1934 –1. oktoober 1938,
- kolonel Johannes Remmel, 1. oktoobrist 1938 – 1. september 1939,
- kolonel Johannes Pinding,
- kolonel Johannes-August Vellerind,
Kuna rügement oli Eesti Vabariigi suurim soomusväeosa, asetsesid selle üksused üle Eesti laiali. Auto-tankide-rügemendi koosseisus oli staap, üks kolmerühmaline õppekompanii, üks neljarühmaline kergetankikompanii, üks rasketankirühm, kaks kolmerühmalist soomusautokompaniid, üks autokompanii, tagavara park-ladu ja töökojad[2].
Pärast formeerimist oli Auto-Tankirügemendi koosseis asukohad järgmised:
- Auto-Tanki rügemendi Staap,
- Auto-Tanki rügemendi õppekompanii, Mäe kasarmus Juhkentali tänav 60[3]
- tagavarapark-ladu Männikul, kus teostati ka lahingväljaõpet suveperioodil,
- tankikompanii ja tankigaraaž, Aafrika (tänapäeval Võistluse) tänaval
- rasketankirühm,
- tagavarapargi soomusautorühm,
- autokompanii – Tallinnas Suurtüki tänava ääres vanalinnas Tallinna linnamüüri ääres asuvates hoonetes
- 1. Soomusautokompanii staap – Tapal, soomusautokompanii nr. 1 ülem oli major Johannes Eichelmann
- 2. Soomusautokompanii (9 soomusautot Arsenal-Crossley) – Valgas.
Ajalugu
muudaEesti tankivägede aluseks oli Vabadussõja ajal 1919. aastal Suurbritannia poolt Nikolai Judenitši Loodearmeele antud 6 Mark V ja 3 Renault FT-17 tankist. Rasketankid saabusid Londonist Tallinna 1919. aasta augustis-septembris ning ühendatuna tankidivisjoni jõudsid osaleda 1919. aasta sügispealetungis Petrogradile. FT-17 laaditi maha 17. oktoobril 1919 Tallinna sadamas ja 20. oktoobril jõudsid nad omal jõul Narva, kus neile moodustati Vene-Prantsuse segameeskonnad Prantsuse leitnandi juhtimisel, tankid osalesid 24.–25. oktoobril Gattšina vallutamises. Pärast pealetungi ebaõnnestumist taganesid Loodearmee väed Narva, kuhu koondati ka tankid, ja 18. novembril 1919 viidi nad üle Tallinna. Pärast Vabadussõja lõppu anti tankid Mark V üle Eesti (4) ja Läti (2) sõjaväele.
Iseseisev Auto-Tankidivisjon formeeriti 1923. aasta augustis, kui Soomusrongide brigaadi koosseisu kuulunud tankide- ja soomusautokompanii jagati kaheks rügemendiks ja Sõjaväe Varustusvalitsuse koosseisu kuulunud autokompaniist formeeriti ka auto-tankidivisjon.
1. oktoobril 1928. aastal formeeriti Auto-Tankidivisjon ümber Auto-Tankirügemendiks. Rügemendil oli Männikul oma laagrikoht koos hoonete ja vajaliku sisustusega ning samas teostati ka lahinguväljaõpet suveperioodil. 1928. aastal likvideeriti õppejaoskond ja moodustati õppekompanii.
1935. aastal kuulusid rügemendi koosseisu 3 kompaniid: soomusauto-, kergetanki- ja baasirühmad, õppekompanii, autokompanii, rügemendibaas, töökojad ja staap.
14. mail 1931 ilmus rügementi Georg Valter, kes levitas kaitseväelaste seas lendlehti, kus Valter kuulutas end Eesti riigi valitsejaks ja kutsus sõdureid ilmuma täies varustuses 15. mai hommikul Eesti Panga ette, lubades seal neile palka maksta. Politseilisel juurdlusel selgus, et Georg Valter on vaimuhaige, kes kohtulikult haigeks tunnistatud ja korduvalt Seewaldis ravil olnud. Politsei lasi ta vabaks[4].
1934. aastal kanti oma vanuse tõttu tagavarapargi soomusautorühmast maha soomusauto Vanapagan.[5]
7. veebruaril 1935 sai rügement juurde 6 tanketti TKS, millest moodustati 3. Lahingkompanii asukohaga Tallinnas. 1935. aastal muudeti Auto-tankirügemendi organisatsiooni, lahingukoosseisust jäeti välja vananenud rasketankid, mida säilitati edasi rügemendi baasis. Rügemendi koosseisus oli sestpeale 3 segakoosseisuga kompaniid, millest ühes tankettide rühm. Jõhvi garnisonis asunud 1. kompanii viidi üle Tallinna, kuid 2. kompanii jäeti Valka.
Rügemendi likvideerimine
muuda1940. aastal reorganiseeriti rügement ja sellega jõuti lõpule 19. juunil 1940. 3. Lahingkompanii kaotati ja selle osa koosseisu lisati 1. Lahingkompaniile. 2. Lahingkompanii põhiosast moodustati aga Kergetankirühm.
Auto-tankirügement viidi üle Elvasse. Uueks rügemendiülemaks määrati kolonel Johannes-August Vellerind ja Kergetankirühma ülemaks Alfons Rebane.
Kui Punaarmee 1940. aastal Eesti okupeeris, saadeti Auto-Tankirügement laiali. Tankid anti Punaarmee 22. Eesti Territoriaalsele laskurkorpusele.
1992. aastal formeeriti Auto-Tankirügemendi asemele Kaitsejõudude Peastaabi Autokompanii.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bd0ed103808f73e4ec3fd108171bf45
- ↑ Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus. 27. aprill 1928.
- ↑ Leho Lõhmus, Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 27
- ↑ "Eesti riigi valitseja." Rahvaleht, 16. mai 1931, nr. 57, lk. 1.
- ↑ PILT
Kirjandus
muuda- Auto-tankide rügementi külastamas. Uus Eesti, 2. november 1935, nr 46, lk 12.
- Tiit Noormets, Mati Õun "Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940" Tammiskilp Tallinn 1999 ISBN 9985606922
Välislingid
muuda- Pekka Erelt, Väike tankiriik Eesti, Eesti Ekspress, 25. oktoober 2008
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Auto-Tanki rügement |