Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend

Ülevalt päripäeva: Eesti soomusrong nr 2 Valgas (1919), Soome vabatahtlike saabumine Tallinna (detsember 1918), Soomusrongi "Kapten Irv" jalamaakuulajate komando (kevad 1919), esimene Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (1919), 9. jalaväepolgu võitlejad Erküla järve ääres (juuni 1919), Suurbritannia laevastik Läänemerel (detsember 1918).

---

Siin on loetletud aastatel 1918–1920 Eesti Vabadussõja lahingus osalenud väeüksused.

Eesti Rahvavägi

Jalaväeüksused

1. Diviis 2. Diviis 3. Diviis 1. Jalaväepolk 2. Jalaväepolk 3. Jalaväepolk 4. Jalaväepolk 5. Jalaväepolk 6. Jalaväepolk 7. Jalaväepolk 8. Jalaväepolk 9. Jalaväepolk Kalevlaste Maleva polk Kuperjanovi partisanipolk Sakala partisanide polk Scoutspolk Ingeri pataljon, hiljem Ingeri polk Balti pataljon Peipsi rannakaitsepataljon, 1919. aasta aprillist 2. diviisi tagavarapataljon 3. diviisi tagavarapataljon Tartu kooliõpilaste pataljon Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon Soomusrongide diviisi tagavarapataljon Katšanovi üksikpataljon, Sakala partisanide pataljoni koosseisus Pankjavitsa pataljon, 7. JP koosseisus üksik Pihkva vabatahtlik korpus

• Kaitsepataljonid
• Tallinna 1. kaitsepataljon, ülem ülemleitnant Otto Sternbeck
• Tallinna 2. kaitsepataljon
• Tallinna 3. kaitsepataljon
• Tartu kaitsepataljon
• Järvamaa kaitsepataljon
• Viljandi kaitsepataljon
• Viljandi 2. kaitsepataljon
• Pärnu kaitsepataljon
• Pärnu 2. kaitsepataljon
• Saaremaa kaitsepataljon
• Narva kaitsepataljon
• Võru kaitsepataljon
• Tallinna 1. löögipataljon
• Tallinna kooliõpilaste löögipataljon
• 1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalk, alampolkovnik Karl-Johan Badendick
• Kaitseliit

Ratsaväeüksused

• 1. ratsapolk, ülem kapten Gustav Jonson
• 2. ratsapolk
• Ratsa-tagavara divisjon
• Tallinna üksik eskadron
• Soomusrongide diviisi eskadron
• Balti pataljoni eskadron

Soomusväed

Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 sügisel 1919. Esiplaanil suurtükivagun "Rummu Jüri".

Soomusrongide Divisjon (20. veebruarist 1919), hiljem Soomusrongide Diviis

Laiarööpmelised soomusrongid

Laiarööpmeliste soomusrongide tegevust koordineerisid kapten Karl Parts ja kapten Anton Irv.

• Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”), komandant kapten Anton Irv, hiljem alamkapten Eduard Neps
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, komandant kapten Jaan Lepp,
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, komandant kapten Oskar Luiga.
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 4, komandant leitnant Hans Jaakson (8.1.1919–)
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald (22.3.1919–);
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 6, komandant leitnant Nikolai Kivi

Kitsarööpmelised soomusrongid

Kitsarööpmeliste soomusrongide tegevust koordineeris kapten Albert Peters.

• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1),
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2,
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3,
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong)
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5
• Soomusrongide Divisjoni Tagavara Pataljon, ülem kapten Emil Kursk

Soomusautod

Soomusauto Kalevipoeg

Austin-Putilovets, Peterburi Suurtükiväemuuseumis, Soomusauto "Tasuja" II analoog

• Soomusautode Kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer
  • Soomusauto "Estonia"
  • Soomusauto "Tasuja" I ja II
  • Soomusauto "Wahur"
  • Soomusauto "Toonela"
  • Soomusauto "Wibulane"
  • Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg
  • Soomusauto "Vanapagan", kapten Peeter Feofanov, August Hendrikson, Osvald Mitt
  • Soomusauto "Pisuhänd", (saadi märtsis 1919 sõjasaagiks Punaarmeelt, Vastseliina juures), leitnant Lindemann († 9.6.1919), lipnik Roman Kuul
  • Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto (saadi juulis 1919 sõjasaagiks Punaarmeelt, Jamburgi maakonnas Kerestovo küla juures),
  • Soomusautode kolonni suurtükirühm, 1902. aasta mudeliga 76 mm vene välikahuritega soomusveokid: Soomusveok Puuk ja Soomusveok Sorts

Suurtükivägi

• 1. Suurtükiväepolk
• 2. Suurtükiväepolk
• 3. Suurtükiväepolk
• kolm kindluse raskesuurtükiväe divisjoni
• Balti patarei
• Ingeri patarei
• Katšanovi patarei
• kuus positsioonipatareid

Eesti merejõud

• Lennuk (miiniristleja)
• Vambola (miiniristleja)
• Lembit (suurtükipaat)
• Laine
• Miiniveeskajad: Lott, Kalev, Olev
• Eesti Meredessantpataljon

Liitlasväed

Baltisakslased

• Balti pataljon

Suurbritannia

• Suurbritannia sõjalaevastiku 1. Kergristlejate eskaader (en), algselt kontradmiral Sir Edwyn Alexander-Sinclairi ja 1919. aasta kevadest admiral Sir Walter Cowani juhtimisel.
• hävitaja "Wakeful",
• kergristleja "Caradoc",
• kergristleja "Calypso".

Vene valgekaartlased

• 1. Vene Tallinna ohvitseride väeosa (I Русскiй Ревельскiй Партисанскiй),
• polkovnik Bibikovi eskadron,
• kapten Mikoscha (Микоша) väeosa,
• rittmeister Bałachowiczi väeosa
• Põhjakorpus,
• Põhjaarmee
• Loodearmee, Loode-Venemaa Valitsus

Läti

• Põhja-Läti brigaad (läti keeles Ziemeļlatvijas brigāde), ülem Jorģis Zemitāns, mille koosseisus oli:
• 2 jalaväepolku
  • 1. Valmiera jalaväepolk ehk 1. Volmari jalaväepolk
  • 2. Võnnu jalaväepolk
• 3 suurtükipatareid
• partisanipataljon ja
• kaks ratsaväeeskadroni

15. juulil 1919 algas kolme Läti diviisi formeerimine: Kurzeme, Latgale ja Vidzeme diviis.

• Vidzeme diviis
  • 4. Valmiera polk
  • 5. Cēsise polk
  • 6. Riia polk
• Kurzeme diviis, ülem polkovnik Jānis Balodis, alampolkovnik Jānis Puriņš
  • 1. Liepāja polk
  • 2. Ventspilsi polk
  • 3. Jelgava polk
• Latgale diviis
  • 7. Sigulda polk
  • 8. Daugavpilsi polk
  • 9. Rēzekne polk

Soome

• Martin Ekströmi ja Antto Eskola juhitud 1. Soome Vabatahtlike Pataljon
• Hans Kalmi juhtimisel Põhja Poegade rügement

Taani

• Kapten Richard-Gustav Borgelini Taani vabatahtlike kompanii

Vaata ka

• Eesti Vabadussõda
• Eesti Esimeses maailmasõjas#Eesti rahvusväeosad