Eesti Maapank (1926–1940)

See artikkel räägib sõjaeelse Eesti endisest pangast; sama nime kandis 1996–1998 tegutsenud pank, vaata Eesti Maapank

---

Eesti Maapank oli Eestis 1926–1940 tegutsenud pank.

Eesti Maapank
Asutatud	1926
Tegevus lõpetatud	1940
Peakorter	Vabaduse puiestee 1, Tallinn
Töötajaid	juhatuse esimees 1926–1929 Karl Hellat

Vabaduse puiestee 1, Tallinn

Panga ülesandeks oli põllumajanduse edendamiseks pikaajalise laenu andmine. Panga president oli Voldemar Johanson, direktor – presidendi asetäitja August Jürisson ja direktor Johan Jans. Aadress Vabaduse puiestee 1, Tallinn.

Eesti Maapanga eellaseks oli 1906. aastal Tallinnas avatud Vene Talurahva Põllupanga osakond, mille eesmärk oli toetada talupoegi maa soetamisel ja sel eesmärgil osteti kokku mõisaid, et need siis talupoegadele müüa või rentida. Ostetud mõisad tükeldati ning jagati taludeks. Vene Talurahva Põllupanga Tallinna osakond oli evakueeritud 1917. aastal Ufaasse, kust jõudis tagasi 30.09.1920. Tallinnas moodustati Lai tänav 1 asunud Eesti Vabariigi Rahaministeeriumi Põllupank ja 1926. aastast Eesti Maapank, mis võttis üle endise põllupanga materjalid.

Eesti Maapank alustas tegevust 2. mail 1926. erikapitaliga riikliku asutusena, ülesandeks pikaajaliste põllumajanduslike laenude andmine maal asuvate põllumajanduslike kinnisvarade pantimisel. Pangale anti üle riiklikud põllumajanduslikud laenud, asunike ostuvõlad, rida maareformiga seotud erikapitale ja -fonde ning endise Vene Talurahva Põllupanga võlgade valitsemine. 1929 lisandus Asunduskapital; 1932 alustati panga kaudu maareformiga võõrandatud maade eest tasu maksmist. 1933. aastast võis pank anda laenu ka linnades ja alevites asuvate kinnisvarade tagatisel.

1937. loodi Maakapital, millest anti põllumajanduslikke sihtlaene ja maksti preemiaid eeskujulikele majapidamistele.

24. augustil 1940 liideti Vabariigi Presidendi dekreediga Eesti Maapank ja Eesti Maakrediitselts.

Välislingid

• Maapangast kõrwaldatud ligi milj. senti., Postimees (1886-1944), nr. 5, 7 jaanuar 1933