Eesti Maapank (1926–1940)
|
See artikkel räägib sõjaeelse Eesti endisest pangast; sama nime kandis 1996–1998 tegutsenud pank, vaata Eesti Maapank |
Eesti Maapank oli Eestis 1926–1940 tegutsenud pank.
| Eesti Maapank | |
|---|---|
| Asutatud | 1926 |
| Tegevus lõpetatud | 1940 |
| Peakorter | Vabaduse puiestee 1[1], Tallinn |
| Töötajaid | juhatuse esimees 1926–1929 Karl Hellat |
Panga ülesandeks oli põllumajanduse edendamiseks pikaajalise laenu andmine. Panga president oli Voldemar Johanson, direktor – presidendi asetäitja August Jürisson ja direktor Johan Jans. Aadress Vabaduse puiestee 1, Tallinn.
Eesti Maapank alustas tegevust 2. mail 1926. erikapitaliga riikliku asutusena, ülesandeks pikaajaliste põllumajanduslike laenude andmine maal asuvate põllumajanduslike kinnisvarade pantimisel. Pangale anti üle riiklikud põllumajanduslikud laenud, asunike ostuvõlad, rida maareformiga seotud erikapitale ja -fonde ning endise Vene Talurahva Põllupanga võlgade valitsemine. 1929 lisandus Asunduskapital; 1932 alustati panga kaudu maareformiga võõrandatud maade eest tasu maksmist. 1933. aastast võis pank anda laenu ka linnades ja alevites asuvate kinnisvarade tagatisel.
1937. loodi Maakapital, millest anti põllumajanduslikke sihtlaene ja maksti preemiaid eeskujulikele majapidamistele.
24. augustil 1940 liideti Vabariigi Presidendi dekreediga[2] Eesti Maapank ja Eesti Maakrediitselts.
Viited Redigeeri
Välislingid Redigeeri
- Maapangast kõrwaldatud ligi milj. senti., Postimees (1886-1944), nr. 5, 7 jaanuar 1933