Hermann Georg Willibald Koch (2. aprill 1882 Võru29. märts 1957 Lüdersfeld) oli Eesti poliitik, advokaat ja tsemenditööstur.

Hermann Koch õppis Tartu ja Pärnu gümnaasiumis ja aastatel 1901–1906 Tartu Ülikoolis õigusteadust.

Hermann Koch oli 19181919 Eesti Ajutises Valitsuses Saksa vähemusasjade minister[1], I Riigikogu, V Riigikogu liige. I Riigikogus oli Hermann Koch amnestia komisjoni, rahaasjanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, haiguskinnitusseaduse erikomisjoni, töökaitse komisjoni, Vabadussõjast osavõtnud kõrgematele sõjaväelastele autasu andmise seaduse läbivaatamise erikomisjoni ja tolliseadustiku läbivaatamise erikomisjoni liige[2].

Aastatel 1913–1940 tegutses Hermann Koch advokaadina Tallinnas. Lisaks oli ka ettevõtete "Port Kunda" ja "Asserin" juhatuse esimees 1920.–1930. aastatel, 1920. aastal Eestimaa Kindlustuse Aktsiaseltsi asutajaliige[3] ning Põhja paberi- ja puupapivabrikute juhatuse liige[4].

Tema vend oli Saksa vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse president Harry Koch.

Emigreerus Umsiedlung'i käigus 1941. aastal Saksamaale.[5], naasis 1941. aasta sügisel ja oli Saksa okupatsiooni ajal organisatsioonis "Todt" tsemenditööstuse juht Eestis.

Viited

muuda
  1. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 5, 7 detsember 1918
  2. Piret Viljamaa, Riigikogu liikmed. Elulood, lk 108-109
  3. Eestimaa Kinnitus-aktsiaseltsi põhikiri., Riigi Teataja, nr. 55-56, 17 aprill 1920
  4. Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr. 4, lk. 3.
  5. Rotary History

Kirjandus

muuda
  • Hermann Koch. Võitleja, aprill 1957, nr. 4, lk. 11.

Välislingid

muuda