Rahvuskongress oli 8. detsembril 1935 vapside mässukatse puhul moodustatav institutsioon.

Vastavalt "Põhiseadusliku ja õigusliku korra maksmapaneku seadusele" oli kongress "ellu kutsutud" (teadmata kelle poolt) "põhiseadusliku ja õigusliku korra jaluleseadmiseks ning rahva õiguste ja vabaduste uuesti maksmapanekuks Eesti vabariigis". Kongressi koosseisu kuulusid Andres Larka, Artur Sirk, Johannes Holland, August Klassmann, Eduard Kubbo, Paul Laamann, Oskar Luiga, Osvald Mitt, Leonhard Pallon, Karl Podrätsik, Viktor Puskar, Aleksander Seiman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson, Jüri Uluots ja Hans Paris. Jaan Teemant, Jaan Tõnisson[1] ja Jüri Uluots[2] olid kongressi koosseisu arvatud nende endi teadmata. Ametis olevast V Riigikogust on "seaduses" vaikimisi mööda mindud.

Kongress pidi enda kätte võtma "kõrgema riigivõimu otsese teostamise Eesti vabariigis" (kuigi kehtiva põhiseaduse järgi oli kõrgema riigivõimu teostajaks rahvas), ametist tagandama ja vangistama Vabariigi Valitsuse (tähelepanuväärsel viisil ei kuulunud "seaduse" järgi ametist tagandamisele ja arreteerimisele Kaitsevägede Ülemjuhataja Johan Laidoner[3]) ning kinnitama ametisse uue valitsuse, mille koosseisu pidid kuuluma:

Kaarel Pusta oli valitsuse koosseisu arvatud tema enda teadmata.

Tegelikult ei saanud kongress tegevusse astuda, sest päev varem enamik tema liikmeid arreteeriti.

Vaata ka muuda

Viited muuda