Ava peamenüü

Mihkel Hansen (29. detsember 1904 Lelle vald, Pärnumaa20. november 2004 Toronto) oli Eesti poliitik ja maavanem. Ta oli viimane elus olnud ennesõjaaegne riigikogu liige.

ElukäikRedigeeri

Hansen sündis Kõrgemäe talu peremehe pojana. Ta õppis aastatel 19141916 Undiaugu Vallakoolis, aastatel 19161920 Järvakandi Ministeeriumikoolis ja aastatel 19201925 Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Aastatel 19251930 (lõpetas) õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Ta oli 1925–1927 Lelle-Hiiekõnnu algkooli õpetaja, 1931–1936 vandeadvokaat Verner Johansoni abi, 1936 vandeadvokaaat Pärnus. Riigitegelasena Hansen alusta 1936. aastal, kui temast sai Rahvuskogu liige. Samal aastal temast sai Eesti Maaomavalitsuste Liidu peasekretär. Sügisel 1936 riigihoidja Konstantin Päts määras Hanseni 1936–1937 Järva ajutise maavalitsuse esimeheks, kellena ta töötas järgmise kevadeni, kuna valitsuse ettepaneku alusel tema määrati Viljandi maavanemaks. Viljandi ajutise maavalitsuse esimees ja maavanem 1937–1940 ja 1941–1944. Aastal 1944 temast sai Võru maavanem.

Mihkel Hansen valiti V Riigikogu ja I Riigivolikogu (valitud 64. valimisringkonnast Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadina) liige. I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni abiesimees. Kuulus Põllumeestekogudesse ja Eesti Põllumeeste Kogude Esindusse Paguluses.

30. aprillil 1939 valiti Mihkel Hansen Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks[1].

Põgenes 1944 Saksamaale, kust siirdus 1948 Kanadasse.

1950–1951 Toronto Eesti Seltsi, 1958–1959 Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu esimees. Eesti Põllumeeste Kogude Esinduse Paguluses abiesimees.

Ta oli viimane elusolev I Riigivolikogu liige.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. M. Hansen Viljandi Eesti põllumeeste seltsi esimeheks. Rahvaleht, 2. mai 1939, nr. 102, lk. 3.
  2. Eesti Sõna, 23. august 1944, nr. 195, lk. 3.
  3. Ajalehesõnumi tekst, plaketi fotod

VälislingidRedigeeri