Wilhelm Wrangell

Wilhelm Ferdinand Nikolai Wrangell (28. juuli / 9. august 1894 Võru26. detsember 1976 Lilienthal Bremeni lähedal) oli Eesti poliitik, parun.

Elulugu muuda

Wilhelm Wrangell õppis Tallinna Toomkoolis ja Peetri Reaalkoolis, mille lõpetas 1913. aastal, aastatel 1914–1915 õppis ta Peterburi Polütehnikumis laevaehitust, seejärel lõpetas Mihhaili Suurtükiväekooli.

1917. aasta ja Vabadussõda muuda

Wilhelm Wrangell osales Esimeses maailmasõjas, küüditati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee korraldusel koos 200 Eestimaa aadlikuga 1918. aastal Krasnojarskisse, kust vabanes Brest-Litovski rahulepingu alusel ja naasis Eestisse. Sama aasta detsembris astus Balti rügementi ja osales Vabadussõjas Nõukogude Punaarmeega, sai kaks korda haavata. Demobiliseeriti 1921. aastal (leitnant).

Poliitiline tegevus Eesti Vabariigis muuda

Aastatel 1922–1926 oli Wilhelm Wrangell Saksa-Balti Partei ja 1923–1933 Eestimaa Üldkasuliku Ühingu sekretär. 1928–1933 oli ta Saksa Kultuurvalitsuse asepresident ja 1933–1938 president.

1939. aastal valiti ta I Riiginõukogu liikmeks, ta saavutas usaldusliku vahekorra Eesti presidendi Konstantin Pätsiga, kelle ülesandel pidas 1939. aasta septembrikriisi ajal läbirääkimisi Saksa võimudega.

Lahkumine Eestist muuda

8. oktoobril 1939 Eesti riigipeale tehtud visiidil ütles ta viimasele eesti keeles:

„"Viimaste aastakümnete ajaloolised sündmused on viinud selleni, et meil sakslastel ei ole enam mõju oma kodumaa poliitilisele saatusele. Kui riigi juhtkond oleks enamlastele vastu hakanud, oleksid kõik võitlusvõimelised sakslased end üles andnud kodumaa kaitseks nagu 20 aastat tagasi, olles äärmisel juhul Saksamaa pakkumise vastu võtnud naiste ja laste osas. Me ei saa aga võtta seda vastutust, et jätame oma kaasmaalased kaitsetult enamlaste meelevalda ja seepärast soovitame neil Saksamaale ümber asuda."“

Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2313–2314.)

15. märtsil 1940 lahkus ta rongiga Saksamaale[1] (lahkumisvisiidil ütles Konstantin Päts temale: "Te ei unusta Eestit kunagi."). Töötas Saksa välisministeeriumis, seejärel vangistasid ta Briti okupatsioonivõimud.

22. juunil 1922 abiellus ta Ilse von Rennenkampffiga, kellega tal oli kaks tütart.

Viited muuda

  1. 40 sakslast läks viimastena. Rahvaleht, 16. märts 1940, nr. 65, lk. 7.

Kirjandus muuda

  • Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2291–2323.

Välislingid muuda