Ava peamenüü

Parun Wilhelm Ferdinand Nikolai Wrangell (28. juuli / 9. august 1894 Võru26. detsember 1976 Lilienthal Bremen lähedal) oli Eesti poliitik.

Sisukord

EluluguRedigeeri

Wilhelm Wrangell õppis Tallinna toomkoolis ja Peetri Reaalkoolis, mille lõpetas 1913. aastal, aastatel 1914–1915 õppis ta Peterburi Polütehnikumis laevaehitust, seejärel lõpetas Mihhaili suurtükiväekooli.

1917. aasta ja VabadussõdaRedigeeri

Wilhelm Wrangell osales Esimeses maailmasõjas, küüditati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee korraldusel koos 200 Eestimaa aadlikuga 1918. aastal Krasnojarskisse, kust vabastati Brest-Litovski rahulepingu alusel ja naasis Eestisse, kus sama aasta detsembris astus Balti rügementi ja osales Vabadussõjas Nõukogude Punaarmeega, sai kaks korda haavata. Demobiliseeriti 1921. aastal (leitnant).

Poliitiline tegevus Eesti VabariigisRedigeeri

Aastatel 1922–1926 oli Wilhelm Wrangell Saksa-Balti Partei ja 1923–1933 Eestimaa Üldkasuliku Ühingu sekretär. 1928–1933 Saksa Kultuurvalitsuse asepresident ja 1933–1938 president.

1939. aastal valiti ta I Riiginõukogu liikmeks, ta saavutas usaldusliku vahekorra Eesti Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsiga, kelle ülesandel ta pidas 1939. aasta septembrikriisi ajal läbirääkimisi Saksa võimudega.

Lahkumine EestistRedigeeri

8. oktoobril 1939 Eesti riigipeale tehtud sisiidil ütles ta viimasele eesti keeles:

„"Viimaste aastakümnete ajaloolised sündmused on viinud selleni, et meil sakslastel ei ole enam mõju oma kodumaa poliitilisele saatusele. Kui riigi juhtkond oleks enamlastele vastu hakanud, oleksid kõik võitlusvõimelised sakslased end üles andnud kodumaa kaitseks nagu 20 aastat tagasi, olles äärmisel juhul Saksamaa pakkumise vastu võtnud naiste ja laste osas. Me ei saa aga võtta seda vastutust, et jätame oma kaasmaalased kaitsetult enamlaste meelevalda ja seepärast soovitame neil Saksamaale ümber asuda."“

Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2313–2314.)

15. märtsil 1940 lahkus rongiga Saksamaale[1] (lahkumisvisiidil ütles Konstantin Päts temale: "Te ei unusta Eestit kunagi."). Töötas Saksa välisministeeriumis, seejärel vangistati Briti okupatsioonivõimude poolt.

22. juunil 1922 abiellus ta Ilse von Rennenkampffiga, kellega tal oli kaks tütart.

ViitedRedigeeri

  1. 40 sakslast läks viimastena. Rahvaleht, 16. märts 1940, nr. 65, lk. 7.

KirjandusRedigeeri

  • Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2291–2323.

VälislingidRedigeeri