Villem Maaker
Villem Maaker (1. mai 1891 Palivere vald, Lääne-Nigula kihelkond, Läänemaa – 29. oktoober 1966 Norrköping, Rootsi) oli Eesti poliitik ja põllumees.
Pärast Vabadussõda töötas ta Põllutööministeeriumis, kus täitis riigimaade ringkonnavahendaja ülesandeid ning oli maareformi teostaja Läänemaal.[1]
Tema kodukoht oli Asuküla vald Läänemaal, kust ta valiti Eesti Tööerakonna kandidaadina Riigikogu esimesse koosseisu.[1]
Maareformi teostamise keerises liitus ta Asunikkude, Väikepõllupidajate ja Riigirentnikkude Koondisega ning oli üheks selle ülesehitajaks.[1]
Villem Maaker oli I–V Riigikogu liige. Ta ei kuulunud Riigikogusse ainult 9. juulist 1931 kuni 15. juunini 1932 (kui ametisse astus V Riigikogu). Sellel ajal asendas teda Johannes Lehtmann.
Ta pidas ägedat võitlust vabadussõjalaste liikumisega, sattus vastuollu Isamaaliiduga, pidas võitlust Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu taotlustega organiseerides kommunistliku parlamendi valimisteks rahvuslikke vastaskandidaate ja oli ise üks vastaskandidaat.[1] Ta küll loobus 10. juulil 1940 oma kandidatuurist.[2]
Saksa okupatsioonivõimu saabudes astus Maaker välja kohaliku rahva õiguste ja huvide eest, mis viis teda konflikti saksa ja Villem Maaker sattus viieks kuuks vanglasse.[1]
1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas Norrköpingis tekstiiltöölisena. Paguluses koondas ta kokku Rootsi põgenenud endised poliitilised erakonnakaaslased ning oli kauaaegne oma erakonna keskjuhatuse abiesimees ja Rootsi koondise esimees. Villem Maaker oli tegev Stockholmis Eesti Komitees. Eesti Rahvusfondis ja Eesti Rahvusnõukogus parlamendiliikmete rühmas.
Ta suri 29. oktoobril 1966 Norrköpingis ning maeti 12. novembril 1966 Norrköpingi Põhjakalmistule.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tõnis Kint. "Willem Maaker’i mälestuseks". Välis-Eesti nr 29, 25. november 1966. Lk 4
- ↑ "Valimised võivad alata". Lääne Elu nr 79, 10. juuli 1940. Lk 1