Aleksander Seiman
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aleksander Seiman (ka Aleksander Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.
| Aleksander Seiman | |
|---|---|
| Sündinud |
23. jaanuar 1886 Pärnumaa |
| Surnud |
5. aprill 1941 Tallinn |
| Teenistused |
 Venemaa keisririik Eesti Rahvavägi |
| Auaste | kolonel |
| Juhtinud |
1. Eesti jalaväepolk Eesti 4. Jalaväepolk Eesti Kaitseliit |
 |
Vabadusrist I/2 |
|
Vabadusrist II/2 |
|
Vabadusrist II/3 |
EluluguRedigeeri
Aleksander Seiman sündis 1886. aasta 23. jaanuaril mõisatöölise peres.
Teenistus Eesti rahvusväeosadesRedigeeri
1918. aastal asus Aleksander Seiman teenistusse 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati polgukomandör Ernst Põdderi abiks, 21. veebruaril 1918. aastal, 24. veebruaril 1918. aastal ülendati polkovnikuks, A. Seiman oli ka 6.- 11. märtsini 1918. aastal 1. Eesti jalaväepolgu ajutiseks ülemaks.
Eesti VabadussõjasRedigeeri
Vabadussõja algul saatis Kindralmajor Aleksander Tõnisson polkovnik Aleksander Seiman'i 21. novembril 1918. aastal taastama Saksa okupatsioonivõimude poolt laialai saadetud 4. Eesti jalaväepolku asukohaga Narvas.
A. Seiman moodustas Vabadussõja alguses valitsenud segaduseajal 595 võitlejast koosneva 2 pataljonilise, sõjaliselt arvestatava väeosa, mis pidas esimesi kaitselahingud Viru rindel 1918. aasta novembris.
Seiman pälvis 4. Jalaväepolgu juhtimise eest kolm Vabadusristi. Kolmekordseid Vabadusristi kavalere oli Eestis üheksa.
Vabadussõja lõpus, 1920 alguses teenis polkovnik Seiman Sõjavägede Ülemjuhataja juures staabiohvitserina.
Pärast Vabadussõda töötas Seiman Sõjaministeeriumis, Sise-, ranna- ja õhukaitse ülema kohuste täitjana ja Kaitseliidu ülemana. 1929. aastal kandideeris ta Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate koonduse kandidaadina Tallinnas IV Riigikogu valimistel. 1936-1938 viibis Vabadussõjalaste liikumise liikmena vangistuses Tallinnas Patarei vanglas.
Mõisteti surma nõukogude okupatsioonivõimude tribunali poolt 25. jaanuaril 1941, lasti maha.
16. augustil 1998 avati Pärnu maakonnas Tõstamaa kalmistul kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi.
7. oktoobril 2016 avati Rae vallas Järvekülas Aleksander Seimani mälestuskivi.
AjakirjandusRedigeeri
- Riigile lojaalne, võimuladvikule mitte - Eesti Ekspress, 14. märts 2009.
KirjandusRedigeeri
- Kõva käega vabs. Vaba Maa, 12. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 3.
VälislingidRedigeeri
| Eelnev: Johan Unt |
Kaitseliidu ülem 17. detsember 1924 – 10. veebruar 1925 |
Järgnev: Johannes Orasmaa |