Helmut Maandi
Helmut Maandi (5. juuni 1906 Sikeldi, Rapla vald – 27. oktoober 1990 Stockholm) oli Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja esimees ja septembris 1944 loodud Vabariigi Valitsuse juures riigisekretär.
Helmut Maandi sündis Harjumaal (tänapäeval Raplamaal), kus vanemad Mart ja Mari (sündinud Vultmann) Maandi olid veskirentnikud, hiljem talupidajad. Ta õppis Raplas Küllmannide eraalgkoolis, aastatel 1917–1925 Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning aastatel1925–1932 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli EÜS Põhjala liige, töötas Tallinnas algul vandeadvokaat Arnold Susi abina ja 1938–1944 vandeadvokaadina. Ta tegutses Eesti Ühistegelise Liidu sekretärina ja ETK juriskonsuldina. 1933–1937 oli ta V Riigikogu liige Ühinenud põllumeeste ja asunike rühmas.
Aastail 1936–1940 oli Helmut Maandi Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja esimees, alates 8. jaanuarist 1937 oli ta koja poolt valitud Riigi Majandusnõukogu liige. 21. veebruaril 1940 valiti tema asemele Juhan Post. Helmut Maandil oli talu Rapla vallas, kus ta on olnud ka vallavolikogu liige. Märtsis 1938 arvati ta vallavolikogust välja vallavanema kt Oskar Leinsalu poolt põhjendusel, et Helmut Maandi tegutses Tallinnas advokaadina, kuid Riigikohus tühistas vallavanema otsuse 25. oktoobril 1938[1].
1938. aastal kandideeris ta I Riigivolikogu valimistel 15. valimisringkonnas.
Helmut Maandi oli 1944. aasta algul asutatud põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ning Jüri Uluots nimetas ta Otto Tiefi valitsuse riigisekretäriks. Tegevuse pärast Rahvuskomitees otsisid Helmut Maandit Saksa okupatsioonivõimud üle riigi taga alates aprillist 1944. Pärast Tiefi valitsuse viimast koosolekut 22. septembril Puise ranna Põgari külas õnnestus Maandil põgeneda Rootsi.
Helmut Maandi oli Riigisekretär 18. septembrist 1944 kuni 15. jaanuarini 1945, kuni August Rei asendas ta temale teatamata Artur Mägiga. 18. detsembril 1949 nimetas August Rei ta ametisse tagasi. Kuna Helmut Maandi keeldus osalemast Vabariigi Valitsuse eksiilis ametisseastumisel, vabastas August Rei ta 11. jaanuaril 1953 uuesti ametist. Sel puhul ütles Helmut Maandi: "Demokraatliku ilmavaate pooldajana ei saa ma kaasvastutust kanda A. Rei kavatsetava Stokholmi diktatuurivalitsuse ametisse seadmise puhul."[2]. Kuna Helmut Maandi ei pidanud vabastamist seaduslikuks, tegutses ta hiljem riigisekretärina Alfred Maureri ümber koondunud ringkonnas.
Rootsis asus Helmut Maandi pärast põgenikelaagris viibimist 1945 Stockholmi, kus töötas revidendina Riigimaade Ametis (rootsi keeles Domänverket).
Helmut Maandi oli Stockholmis tegutsenud Eesti Rahvusnõukogu peasekretär 1947–1951, Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse juhatuse liige ja oli valitud Eesti Rahvusfondi esinduskogusse.
Helmut Maandi abiellus 1934. aastal Carina Maria Paaliga. Peres sündis kolm last, Jaak (1936), Anne-Katrin (1939) ja Mart (1950).
Oma mälestusi tegevusest Rahvuskomitees ja Tiefi valitsuses on ta avaldanud ajakirjas Looming 1988 nr 10
Viited
muuda- ↑ Rapla vallavanema otsus tühistati. Rahvaleht, 28. oktoober 1938, nr. 199, lk. 8.
- ↑ "Dramaatilised päevad" Stokholmis. Vaba Eesti Sõna, 24. jaanuar 1953, nr. 4, lk. 3.
Välislingid
muuda- Maatööliste koja esimeheks H. Maandi
- Helmut Maandi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Eelnev Karl Terras |
Eesti riigisekretär 1944–1945 |
Järgnev Artur Mägi |
Eelnev Artur Mägi |
Eesti riigisekretär 1949–1953 |
Järgnev Heinrich Mark |