Artur Mägi
Artur Mägi (29. august 1904 Väinjärve vald, Koeru kihelkond, Järvamaa – 9. november 1981 Uppsala) oli eesti õigusteadlane.
Ta õppis aastatel 1923–1929 Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas ja lõpetas ülikooli 1929. aastal cum laude. 1935. aastal kaitses ta õigusteadusteemalise magistritöö ("Suveräänsuse probleem Hans Kelseni õpetuses"). Ta oli üliõpilasseltsi Raimla abiesimees ja esimees, vilistlasena laekur, hiljem vilistlaskogu esimees Rootsis ja seltsi auliige. Järvamaa Üliõpilaskogu esimees ja vilistlane.[1]
Aastatel 1930–1937 töötas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna seminari abijõuna, 1930–1938 oli ajakirja Õigus toimetuse sekretär ja tegevtoimetaja ning 1935–1940 Tartu Ülikooli õppejõud. Rahvuskogu, Riiginõukogu ja Valimiste Peakomitee peasekretär. Aastatel 1941–1944 oli ta Majandusdirektooriumi juriidiline peanõunik.
1944. aastal põgenes Artur Mägi koos abikaasaga Rootsi ning töötas pärast põgenikelaagreid kuni pensionile minekuni Uppsala Ülikooli riigiteaduslikus instituudis. Aastail 1953–1963 oli ta Eesti Teadusliku Instituudi õigusteaduskonna lektor ja kuulus Eesti Teaduslikku Seltsi Rootsis.[2]
1945–1949 oli Mägi August Rei poolt salaja nimetatud riigisekretär ja 1949–1981 õiguskantsler eksiilis. Tema mõju peaministrile Vabariigi Presidendi ülesandeis ja Vabariigi Valitsusele eksiilis jäi praktiliselt olematuks. Olen T. Kintiga siin küllalt vaielnud ja öelnud, et mina ei saa ju muud öelda kui seda, mida meie seadused minu arusaamisel ütlevad. Ma ei saa neid seadusi muuta. Olen öelnud ka, et VP aktid, mis ei ole EV seaduste pärased, ei oma õiguslikku jõudu ega ole siduvad Eesti Vabariigile. K. vihastas ega ole mulle nüüd enam kirjutanud. (Kiri Heinrich Margale, 26. juuli 1974, ERA 4969-1-25, leht 39). Teadaolevalt osales ta ainult ühel Vabariigi Valitsuse koosolekul, 22. augustil 1974.
Ta kirjutas teoseid riigiõiguse alal.
Teoseid
muuda- Valimisõiguslikke põhiprintsiipe ja nende rakendamine Eestis de lege lata ja de lege ferenda. Tartu, 1936
- Õigusfilosoofia ajalugu (loengud). Tartu, 1937
- Rahvas riigivõimu kandjana ja riigivõimu teostajana. Tartu, 1937
- Suveräänsuse probleem. The problem of sovereignty. Tartu, 1937
- Kuidas valitseti Eestis. Stockholm, 1951
- Eesti riiklik korraldus: loengud Eesti riigiõiguses Eesti Teadusliku Instituudi Õigusteaduskonnas 1952/53 ja 1953/54 õppeaastal. Stockholm, 1954
- Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis. Uppsala, 1955
- Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. 1, Das Regierungssystem. Stockholm, 1967
- Inimõigused ja nende kaitse. Stockholm, 1972
- Conference at Helsinki and its aftermath. Stockholm, 1977
Artikleid
muuda- Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1954, nr 23, lk 2
Isiklikku
muudaArtur Mägi abiellus 1931. aastal Lydia Taeverega.
Viited
muuda- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2100.19.186:4
- ↑ Ero Liivik. Tänavu möödub 25 aastat Eesti õigusteadlase Artur Mägi surmast. Eesti Päevaleht (Rootsi), 10. august 2016
Kirjandus
muuda- Peeter Järvelaid. Die Rezeption Kelsens und der Einfluss der Reinen Rechtslehre in Estland. - Hans Kelsen anderswo. Hans Kelsen abroad. Der Einfluss der Reinen Rechtslehre auf die Rechtstheorie in verschiedenen Ländern. Hrsg. von Robert Walter, Clemens Jabloner, Klaus Zeleny. Wien: Manzsche Verlags - und Universitätsbuchhandlung, 2010, S. 73-88. (Schriftenreihe des Hans Kelsen-Institut, Bd. 33); ISBN 978-3-214-14754-9
| Eelnev Helmut Maandi |
Eesti riigisekretär 1945–1949 |
Järgnev Helmut Maandi |
| Eelnev Richard Övel |
Eesti õiguskantsler 1949–1981 |
Järgnev – |