Ava peamenüü

Artur Mägi (29. august 1904 Väinjärve vald, Koeru kihelkond, Järvamaa9. november 1981 Uppsala) oli eesti õigusteadlane.

Õppis 1923–1929 Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas, lõpetas 1929 cum laude. 1935. aastal kaitses ta magistrikraadi õigusteaduses (väitekiri "Suveräänsuse probleem Hans Kelseni õpetuses"). Üliõpilasselts Raimla abiesimees ja esimees, vilistlasena laekur, hiljem vilistlaskogu esimees Rootsis ja seltsi auliige.

1930–1937 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna seminari abijõud, 1930–1938 ajakirja Õigus toimetuse sekretär ja tegevtoimetaja, 1935–1940 Tartu Ülikooli õppejõud. Rahvuskogu, Riiginõukogu ja Valimiste Peakomitee peasekretär. 1941–1944 Majandusdirektooriumi juriidiline peanõunik.

1944. aastal põgenes Artur Mägi koos abikaasaga Rootsi ning töötas pärast põgenikelaagreid kuni pensionile minekuni Uppsala Ülikooli riigiteaduslikus instituudis. Aastail 1953-1963 oli ta Eesti Teadusliku Instituudi õigusteaduskonna lektor ja kuulus Eesti Teaduslikku Seltsi Rootsis.[1]

1945–1949 oli Mägi August Rei poolt salaja nimetatud riigisekretär ja 1949–1981 õiguskantsler eksiilis. Tema mõju Peaministrile Vabariigi Presidendi ülesandeis ja Vabariigi Valitsusele eksiilis jäi praktiliselt olematuks. Olen T. Kintiga siin küllalt vaielnud ja öelnud, et mina ei saa ju muud öelda kui seda, mida meie seadused minu arusaamisel ütlevad. Ma ei saa neid seadusi muuta. Olen öelnud ka, et VP aktid, mis ei ole EV seaduste pärased, ei oma õiguslikku jõudu ega ole siduvad Eesti Vabariigile. K. vihastas ega ole mulle nüüd enam kirjutanud. (Kiri Heinrich Margale, 26. juuli 1974, ERA 4969-1-25, leht 39). Teadaolevalt on ta osalenud ainult ühel Vabariigi Valitsuse koosolekul, 22. augustil 1974.

Ta kirjutas teoseid riigiõiguse alal.

TeoseidRedigeeri

  • Valimisõiguslikke põhiprintsiipe ja nende rakendamine Eestis de lege lata ja de lege ferenda. Tartu, 1936
  • Õigusfilosoofia ajalugu (loengud). Tartu, 1937
  • Rahvas riigivõimu kandjana ja riigivõimu teostajana. Tartu, 1937
  • Suveräänsuse probleem. The problem of sovereignty. Tartu, 1937
  • Kuidas valitseti Eestis. Stockholm, 1951
  • Eesti riiklik korraldus: loengud Eesti riigiõiguses Eesti Teadusliku Instituudi Õigusteaduskonnas 1952/53 ja 1953/54 õppeaastal. Stockholm, 1954
  • Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis. Uppsala, 1955
  • Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. 1, Das Regierungssystem. Stockholm, 1967
  • Inimõigused ja nende kaitse. Stockholm, 1972
  • Conference at Helsinki and its aftermath. Stockholm, 1977

ArtikleidRedigeeri

  • Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1954, nr 23, lk 2

IsiklikkuRedigeeri

Artur Mägi abiellus 1931. aastal Lydia Taeverega.

ViitedRedigeeri

  1. Ero Liivik. Tänavu möödub 25 aastat Eesti õigusteadlase Artur Mägi surmast. Eesti Päevaleht (Rootsi), 10. august 2016

KirjandusRedigeeri

  • Peeter Järvelaid. Die Rezeption Kelsens und der Einfluss der Reinen Rechtslehre in Estland. - Hans Kelsen anderswo. Hans Kelsen abroad. Der Einfluss der Reinen Rechtslehre auf die Rechtstheorie in verschiedenen Ländern. Hrsg. von Robert Walter, Clemens Jabloner, Klaus Zeleny. Wien: Manzsche Verlags - und Universitätsbuchhandlung, 2010, S. 73-88. (Schriftenreihe des Hans Kelsen-Institut, Bd. 33); ISBN 978-3-214-14754-9
Eelnev:
Helmut Maandi
Eesti riigisekretär
19451949
Järgnev:
Helmut Maandi
Eelnev:
Richard Övel
Eesti õiguskantsler
19491981
Järgnev: