Kurkse suurõnnetus

Kurkse suurõnnetus toimus 11. septembril 1997, mil Kurkse väina ületamisel uppus või suri alajahtumisse 14 Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget. Kaheksa sõdurit päästsid karjumist kuulnud sadama töötajad, kes paadiga merele kiirustasid ja elus olnud sõdurid kaldale tõid. 14 rahuvalvaja surm on Eesti kaitseväe suurim kaotus pärast iseseisvuse taastamist.

Mälestusmärk Kurkse suurõnnetuses hukkunud rahuvalvajatele.

1998. aasta septembris püstitati hukkunud rahuvalvajate mälestuseks Kurkse sadamasse mälestuskivi.[1] Sündmusest on valminud ka film "Surmaretk".[2]

Õnnetus

muuda

11. septembril 1997 andis Balti rahuvalvepataljoni luurerühma ülem Jaanus Karm õppusel "Vilets elu" 22-liikmelisele luurerühmale käsu ületada täisvarustuses veetakistus mööda madalikku Suur-Pakri lõunatipust mandrile Kurkse sadama suunas. Peagi avastasid mehed, et jalad ei ulatu põhja. Paanikat ei tekkinud, sest teati, et ujuda tuleb paarsada meetrit, seejärel pidi madalik jälle jalge all olema. Maad aga ei saadud jalge alla. Mehed sidusid seljakotid kokku parveks ja jäid merre hulpima. Varsti hakkasid mehed üksteise järel surema. Kuna merevesi oli külm, tekkis alajahtumise oht ja selleks, et keegi magama ei jääks, tuli üksteist pidevalt togida.[3] Lõpuks kuulsid meeste röökimist sadamakapten Heino Kreintal ja sadamakapteni abi Hannes Kuusemäe. Kui nad taipasid, et kisa tuleb merelt, läksid nad oma paadiga merele ja võtsid viis meest paati ja vedasid veel kolm köiega paadi järel kaldale. Hiljem rääkisid mehed, et paat oli ülerahvastatud ja kolme meest ei saanudki muud moodi transportida. Ülejäänud 14 mehe surnukehad tõid päästjad merest välja. Rühma juhtinud Jaanus Karm mõisteti 4,5 aastaks vangi.

Viited

muuda

Välislingid

muuda