Mustjõe raudteepeatus

Mustjõe raudteepeatus on raudteepeatus Anija vallas Mustjõe külas, Tallinnast 48 km kaugusel.

Mustjõe raudteepeatus (2020)
Mustjõe raudteepeatuse vanad perroonid (2011)
Endine Mustjõe hapnikuvabrik raudteepeatuse juures (2011)

Mustjõel asub kaks 30-meetrist perrooni. Sisenemine ja väljumine toimub rongi C-ala kaudu. Seoses üleminekuga madalatele rongidele rajati Mustjõele uued perroonid.

Rong sõidab Balti jaamast Mustjõele umbes 43 minutit. Mustjõel peatuvad vaid Tallinna–Aegviidu tavaliini elektrirongid, kokku peatub Mustjõel umbes 17 reisirongi päevas. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.[1]

AjaluguRedigeeri

Peatus kanti esmakordselt topograafilisele kaardile aastast 1935. Toona jäi see Lehtse valda. Peatus avati taas aastal 1978 seoses elektriraudtee laiendamisega Aegviiduni, mil see jäi Aegviidu külanõukogu territooriumile.

1985. aastal rajati seoses Tallinn–Tapa raudtee teise peatee ehitamisega Mustjõe jaamast 3 km pikkune harutee liivakarjäärini, mis demonteeriti paar aastat hiljem. Liiva kasutati paralleeltee muldkeha ehituseks.[2] 1987. aasta novembris avati teisel peateel rongiliiklus (esialgu kuni Aegviiduni). Seoses sellega muutus Mustjõe peatuskohaks.

Küla ja raudteepeatus on nime saanud küla läheduses voolava Jägala jõe lisajõe Mustjõe järgi. Peatuse juures on tänaseni säilinud hapnikuvabriku hooned.

JaamahooneRedigeeri

Mustjõe kergete modernismi sugemetega stalinistlikus stiilis jaamahoone valmis 1950. aastate lõpus. Ülimadala kelpkatusega hoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Piusa, Reola ja Veriora jaamahoonetega, kuid eristus neist ainsana puhasvuugiga silikaattellistest fassaadiga. Piletimüük jaamahoonest lõpetati 1990. aastate keskpaigas.

Pikalt tühjalt seisnud Mustjõe jaamahoone lammutati 2011. aastal.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Eesti entsüklopeedia 6. köide, Tallinn 1992, lk 462-463.

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Lahinguvälja
 
Mustjõe
Aegviidu