Vikipeedia

Paldiski raudteejaam

raudteejaam Harjumaal

Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis. Jaam asub laiarööpmelise Keila–Paldiski raudtee ääres 48 km kaugusel Balti jaamast. Paldiskis on Elektriraudtee rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil Tallinna–Paldiski algab ja lõpeb Paldiski raudteejaamas.[1] Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[2]

Paldiski raudteejaam
Paldiski jaamahoone (2011)
Koordinaadid 59° 20′ 40,3″ N, 24° 3′ 35,9″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 1
Rööpapaaride arv 6
Avatud 1870
Kaart

2010. aasta juunis avati Paldiskis uus täispikk 550 mm kõrgune ooteplatvorm, mida laiendati 2020. aastal.

2009. aastal avati raudteejaama lähedal küüditatute mälestusmärk ligi kolmele tuhandele saarlasele ja hiidlasele, kes 1941. ja 1949. aastal Nõukogude võimu poolt Siberisse küüditati.[3]

Ajalugu muuda

 
Paldiski jaam aastal 1919, vasakul toonane veduridepoo, mis hävis Teises maailmasõjas
 
Paldiski jaam aastal 1924

Paldiski raudteejaam avati 1870. aastal seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Linna ehitatud jaama koosseisu kuulusid vaksalihoone, teenistujate elumaja, kasarmu tüüpi hoone töölistele, ruumikad kaubaaidad sadama harul (osa neist ehitati ümber kasarmutest ja vanglatest), pumbajaam koos veetorniga, kahekohaline vedurikuur (-depoo), tööriistaladu, ümberpööramisring, saun jms. Jaamas oli toona 3,5 km jaama- ja varuteid.[4]

Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist Peterburi raudtee lõppjaam, mis mängis olulist rolli linna majanduslikus arengus.

4. novembril 1961 avati pidulikult elektrifitseeritud Klooga–Paldiski liinil (11,8 km) elektrirongide liiklus (Tallinna–Paldiski raudteeliin).[5] Elektrifitseeritud Keila–Klooga liin oli eelnevalt avatud juba 1958. aasta detsembris.[6]

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Paldiski avalikuks linnaks ning senine Laoküla kontrollpunkt likvideeriti. Sellega tõusis ka reisirongide arv Tallinna ja Paldiski vahel.[7]

1993. aasta septembris avati Paldiskist 8,2 km pikkune eriprojekti järgi ehitatud raudteeharu tolleaegse tuumareaktori juurde eesmärgiga vedada minema Vene mereväe õppekeskuse tuumakütus.[8][9] 1994. aasta sügisel toimetati tuumakütuse vardad eriešeloniga mööda raudteed tagasi Venemaale.[10] Hiljem harutee suuremas osas demonteeriti.

Tänaseks on Paldiski raudteejaamast kujunenud üks AS Eesti Raudtee tugijaamu, kust hargneb mitu haruteed Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamasse.

Jaamahoone muuda

 
Paldiski jaamahoone tänava poolt

Kroonuhistoritsistlikus stiilis kahekorruseline puidust jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal.[11] Hoone ehitati Balti raudtee III klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Keila, Raasiku, Aegviidu, Vaivara jmt. jaamahoonetega ning on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[12] Hoone ehitus maksis 20 000 Tsaari-Venemaa rubla. Siseruumides oli üldootesaalis neli tammepuust pinki. Kõrgema klassi ooteruumis aga diivanid ning daamidele eraldi ruum. Samuti olid eri klassi ooteruumides eraldi pääsud platvormile.[13] Kuigi ehitis on 20. sajandil kaotanud mõningase osa oma esialgsest dekoorist (täpsemalt saelõikeornamendiga rippfrontoonid otsa- ja keskviiludel ning katuseharja iluvõre) on see hästi säilinud.[14] 1998. aastal oli jaamahoone Eesti Raudtee jagunemisel tekkiva AS Elektriraudteele üle antava vara nimekirjas.[15] Kuni 1990. aastate lõpuni müüdi seal ka pileteid ja avatud oli ootesaal. Alates 1999. aastast on hoone arvel kultuurimälestisena. Tänaseks on Paldiski jaamahoone eravalduses, renoveeritud ning rahuldavas seisukorras.[16] Kuni aastani 2012 töötas hoones kohvik “Vana Vedur”.[17]

Pildid muuda

  •  
    Paldiski jaam 1920. aastatel
  •  
    Paldiski raudteejaam (1996)
  •  
    Paldiski jaamahoone (1999)
  •  
    Paldiski jaamahoone (2011)
  •  
    AS Elroni reisirong Paldiski jaamas (2022)
  •  
    Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Paldiski". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 4. jaanuaril 2010.
  2. ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  3. ↑ Paldiskis küüditatute mälestusmärk avatud. Eesti Päevaleht, 30. märts 2009
  4. ↑ Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost. Paldiski linnaleht nr 1/70 2010
  5. ↑ Esimene elektrirong Paldiskisse; Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja, nr. 132, 7. november 1961 (DIGAR)
  6. ↑ Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009.
  7. ↑ KEILA - PALDISKI / KLOOGARAND; Eesti Raudteeajaloo Selts
  8. ↑ Paldiski reaktori äraveoks pole takistusi; Päevaleht, nr. 203, 8. september 1993 (DIGAR)
  9. ↑ AK 7. SEPT 1993; ERR-i videoarhiiv
  10. ↑ Eestist on välja viidud kogu Paldiski tuumakütus; Eesti Sõnumid, nr. 169, 17. oktoober 1994 (DIGAR)
  11. ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  12. ↑ Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 9-10. Vaadatud 20.12.2022.
  13. ↑ Martin Jänes, Mari Loit (Tallinn, 2006). Raudteearhidektuuri ajaloost ja säilitamisest; Muinsuskaitseamet. Lk 23. Vaadatud 14.02.2024.
  14. ↑ Linna raudteejaamal täitus avamisest 145 aastat; Paldiski Linnaleht, 1. november 2015 (DIGAR)
  15. ↑ Raudteejaamad saatuse hooles; Sõnumileht : SL, nr. 258, 13 oktoober 1998 (DIGAR)
  16. ↑ 21522 Paldiski raudteejaama peahoone • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register
  17. ↑ Harjumaa raudteejaamad 2017: kohvikud, elamud ja muuseumid; Harju Elu, 27.01.2017

Välislingid muuda

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
  Laoküla
 
Paldiski  
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paldiski_raudteejaam&oldid=6585642"