Jõhvi raudteejaam
See artikkel räägib praegusest raudteejaamast; Jõhvi raudteejaam oli ka Toila raudteejaama algne nimi |
Jõhvi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Jõhvis.
Jõhvi raudteejaam | |
---|---|
Jõhvi raudteejaam | |
Asukoht | Kooli tänav 21, Jõhvi |
Koordinaadid | 59° 21′ 20,4″ N, 27° 24′ 13,2″ E |
Omanik | AS Eesti Raudtee |
Rööpapaaride arv | 7 |
Läbi Jõhvi kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee. Jaamas peatuvad Elroni reisirongid liinil Tallinn–Narva. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
Perroonid
muudaJõhvi raudteejaamas asusid kaks madalat perrooni pikkusega 165 m ja 400 m. Perroonid lammutati seoses uue kaasaegse ooteplatvormi ehitamisega. [1]
2014. aastal valmis Jõhvis uus 550 mm kõrgune ja 150 m pikkune raudteedevaheline ooteplatvorm.[2][3]
Ajalugu
muudaPraeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga 1929. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai Jõhvi alev.
1936. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline raudteejaam, ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks Jõhvi. Varem Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber Toila jaamaks (vt Toila raudteejaam).
Juunis 1941 ja märtsis 1949 küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke.[4]
Lisaks Tallinna–Narva raudteele kulgeb Jõhvi jaamast ka haruraudtee Ahtmesse ja sealt edasi erinevatesse tööstuspiirkondadesse (vt Enefit Kaevandused).
Jõhvi naaberjaam Tallinna suunal on Kohtla (kus alates 2014. aastast reisirongid ei peatu) ja Narva suunal Oru raudteejaam.
Jaamahoone
muudaAlgselt täitis jaamahoone ülesannet puidust ootepaviljon, mis rajati 1929. aastal.
Jõhvi esimene jaamahoone ehitati 1936. aastal eriprojekti järgi. Hoone oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest Toila-Oru lossi sõitnud president Konstantin Pätsi ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. 19. septembril 1944 lasid taganevad sakslased hoone õhku.[5]
1940. aastate teisel poolel täitis ajutiselt jaamahoone rolli askeetlik viilkatusega puitehitis.
1951. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane stalinistlik ühekorruseline kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone arhitektuuris on esile toodud pseudoklassitsistlikud detailid nagu kolmnurkfrontoon keskrisaliidi kohal, pilastrid, sümmeetrilisus jne. Hoone keskkorpuses paiknes suur ootesaal ning selle külgedel väike ootesaal ja baariruum (vastavalt ida ja lääne pool). Põhjapoolse peasissepääsu ning ootesaali vahel asus kitsas tsoon, mis jaotus keskse eeskoja ning seda ääristavate kassaruumide vahel. Ida- ja läänepoolsetes väiksemates hoonetiibades asunud ruumid olid mõeldud raudteetöötajatele. Hoone on identne Jõgeva jaamahoonega ja oli kasutuses tõenäoliselt kuni 2000. aastate alguseni.[6][7]
2013. aastal avaldas hoone omanik AS Eesti Raudtee soovi ehitis lammutada.[8]
2021. aastal ostis Jõhvi vald vaksalihoone 17 000 euro eest,[9] tänu millele renoveeriti 2022. aasta algul hoone katus ja fassaad.[10]
Reisirongiliiklus
muudaJõhvis peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinil Tallinn–Narva. Lisaks peatub jaamas Go Raili Tallinna–Moskva rong, varem peatus ka eraldiseisvalt tegutsenud Tallinna–Peterburi rong.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
- ↑ Uued platvormid asendavad ajutised puitkarkassid; Põhjarannik, 12. oktoober 2014
- ↑ Jõhvi jaama tehnokorraldusakt[alaline kõdulink]; AS Eesti Raudtee
- ↑ Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 127. Vaadatud 29.06.2022.
- ↑ Carl-Dag Lige: Jõhvi raudteejaam. HOONE DOKUMENTEERIMINE; Tallinn 2010-2011
- ↑ Põhjarannik: "Raudtee-ettevõte soovib Jõhvi jaamahoone lammutada", 16.04.2013
- ↑ Jõhvi vaksalihoone ostetakse 17000 euroga; Viru Panorama, 22.03.2021
- ↑ Jõhvi konserveerib raudteejaama, aga ei tea, mis edasi saab; Põhjarannik, 20.01.2022
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Jõhvi raudteejaam |
- "Jõhvis vaieldakse rongipeatuse asukoha üle" – Postimees, 5.11.2011
- "Jõhvi elanikud seisavad vastu jaamahoone lammutamisele" – ERR, 26.05.2013
- "Eesti Raudtee on valmis Jõhvi jaamahoone vallale loovutama" – Põhjarannik, 18.04.2018
- "Jõhvil on vana vaksalihoonega uus plaan" – Põhjarannik, nr. 105, 12 september 2019 (DIGAR)
- "Jõhvi vaksalihoone taastatakse vähemalt osaliselt" – Põhjarannik, nr. 3, 9 jaanuar 2020 (DIGAR)
- "Jõhvi raudteejaam saab korda ilmselt kahe aasta pärast"; Põhjarannik, 07.05.2020
- "Jõhvi saab lõpuks vaksalihoone kätte ja asub seda remontima" – Põhjarannik, 13.03.2021
- VAMBOLA PAAVO ⟩ Äratame Jõhvi jaama elule!; Põhjarannik, 27.11.2021
- FOTO: Jõhvi jaamaülem ja jaamahoone aastal 1986; Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
Eelnev peatus | Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | Järgnev peatus |
Kohtla-Nõmme | Jõhvi | Oru |