Iiri meri
Iiri meri (inglise keeles Irish Sea, ulsteri-šoti keeles Airish Sea, šoti keeles Erse Sie, iiri keeles Muir Éireann / An Mhuir Mheann, gaeli keeles Muir Èireann, korni keeles Mor Iwerdhon, kõmri keeles Môr Iwerddon, mänksi keeles Mooir Vannin) on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel.
Iiri meri on põhjas ühendatud ookeaniga (Keldi merega) Põhjaväina kaudu Šotimaa juurest, lõunas Saint George'i väina kaudu Walesi juurest.
PäritoluRedigeeri
Viimase jääaja haripunktil oli praeguse mere kohal tõenäoliselt pikk mageveejärv. Jää taganes 10 000 aastat tagasi. Selle tagajärjel taastus ühendus merega ning vesi muutus peagi soolaseks.
SaaredRedigeeri
Sügavus ja reljeefRedigeeri
Mere lääneosa on sügavam, kuni 270 meetrit, idaosa aga on madalaveeline.
LoodedRedigeeri
Looded on Suurbritannia rannikul tugevad, ulatusega kuni 9 meetrit, Iirimaa rannikul aga nõrgad.
KeskkondRedigeeri
Iiri meri on radioaktiivselt kõige saastatum meri maailmas. Tõsise radioaktiivse saaste tekitasid plutooniumil põhinev sõjaline tuumatehas ja tuumaelektrijaam Sellafieldis. Tootmise esimestel kümnenditel ladustati meresetetesse hinnanguliselt 250 kg plutooniumi.
Iiri mere keskkonnaküsimusi arutab Irish Sea Forum.
Majanduslik tähtsusRedigeeri
Iiri merel on suur tähtsus piirkonna kaubanduses, transpordis, kalanduses ja energeetikas (tuule- ja tuumaenergia).
LaevandusRedigeeri
Iirimaa on üks viimaseid suuri asustatud saari, millel puudub silla- või tunneliühendus. Kaua aega on arutatud 80 km pikkuse raudteetunneli rajamist Suurbritannia saare ja Iirimaa saare vahele.
Aasta jooksul liigub nende kahe saare vahel üle 12 miljoni reisija ja 17 megatonni kaupu.
Valdav osa raskeid kaupu veetakse meritsi. Põhja-Iirimaa sadamad vahetavad Suurbritannia saarega aastas 10 megatonni kaupu. Kaubavahetus Iiri Vabariigi ja Suurbritannia saare vahel moodustab 7,6 megatonni.
Liverpooli sadama kaudu liigub aastas 32 megatonni kaupu ja 734 000 reisijat. Holyheadi sadama kaudu liigub suurem osa reisiliiklusest Suurbritannia saare ning Dublini ja Dún Laoghaire sadama vahel ja 3,3 miljonit tonni kaupu aastas.
Iiri Vabariigi sadamate kaudu ületab Iiri mere 3,6 miljonit reisijat aastas, mis moodustab 92% Iiri mere reisiliiklusest. See arv on aastaid pidevalt vähenenud, põhjuseks tõenäoliselt odavlennuliinid.
Praamiliinid kulgevad muuhulgas Swanseast ja Fishguardist Corki, Fishguardist ja Pembroke'ist Rosslare'i, Roscoffist Rosslare'i ja Corki, Holyheadist Dún Laoghairesse, Stranraerist Belfasti ja Larne'i ning Cairnryanist Larne'i. Liverpooli ja Belfasti vahel on ka praamiliin, mis läbib Mani saare. Dublini ja Holyheadi vahet sõidab maailma suurim autopraam Ulysses, mis kuulub ettevõttele Irish Ferries.
Nafta ja gaasi ammutamineRedigeeri
Iiri mere idaosaRedigeeri
Iiri mere idaosast pumbatakse gaasi ja naftat: 2001. aastal ammutati 8 kohast kokku hinnanguliselt 210 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 176 miljonit barrelit (28 miljonit kuupmeetrit) naftat.
SõjandusRedigeeri
Kui USA astus 1917. aastal esimesse maailmasõtta, toodi Iiri merre allveelaevad. Iiri merd hakati nimetama U-Boat Alleyks. Seal on mitmeid allveelaevu põhja läinud.
Vaata kaRedigeeri
 |
Vikisõnastiku artikkel: Iiri meri |