Krahvkond-linn (inglise keeles county borough) oli haldus-omavalitsusüksuse tüüp Suurbritannias Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal. Krahvkond-linn oli ringkonnatasandi omavalitsusüksus, mis oli halduslikult krahvkonnast sõltumatu.

Inglismaa muuda

 
Krahvkond-linnad Inglismaa halduskaardil (1973)

Krahvkond-linnade loomine muuda

Aastal 1888 kohalike omavalitsuste õigusaktiga moodustati Inglismaal 1889. aastal kahetasandilise omavalitsemisstruktuuriga halduskrahvkonnad (administrative counties) ja krahvkondadest sõltumatud krahvkonnad-linnad. Viimaste loomise tingis asjaolu, et suuremate linnade haldusjuhtimine läbi krahvkonnanõukogude peeti ebaefektiivseks.

Tegelikult osa linnu olid sõltumatud ka enne 1888. aasta haldusreformi – need olid county corporatesi staatusega ja enamik neist said reformi käigus krahvkond-linnadeks. Krahvkond-linnaks saamise põhitingimuseks oli elanikkonna suurus vähemalt 50 000 inimest – seda juhul, kui linn ei olnud juba county corparate. Kuid tehti ka erandeid, näiteks kolmele ajaloolisele linnale – Bath, Dudley ja Oxford – anti uus staatus, kuigi elanikke oli alla 50 000; kõige väiksema elanikkonnaga county corporate-id jäid aga ilma.

Kokku said krahvkond-linnaks 61 omavalitsust. Krahvkond-linnade võimuorganiteks said valitavad krahvkond-linnanõukogud (county borough councils).

Krahvkond-linnad 1910.–1950. aastatel muuda

Järgnevatel kümnenditel linnastumise kasv ja halduskrahvkondade suuremate munitsipaallinnaosade (municipal boroughs) pürgimisega krahvkond-linna staatuse poole, põhjustas nende munitsipaallinnaosanõukogude ja krahvkonnanõukogude vahel palju lahkarvamusi.

Aastal 1926 tõsteti krahvkond-linnaks staatuse saamise põhitingimust – nõutav 50 000-line elanikkonna suurus tõsteti 75 000-ni; 1958. aastal juba 100 000-ni.

Krahvkond-linnade kaotamine muuda

1965. aastal moodustati Londoni krahvkonna asemele viis korda suurema territooriumiga uus haldusüksus Suur-London ja selle tõttu kaotasid kolm Londonit ümbritsevat krahvkond-linna – East Ham, West Ham ja Croydon – oma staatuse. Suur-Londoni allüksustena said nad Londoni linnaosadeks (London boroughs).

Ülejäänud krahvkond-linnad kaotati 1974. aastal uue haldusreformi käigus kohaliku omavalitsuse õigusaktiga 1972. aastast. Nad asendati mittelinnaringkondadega (non-metropolitan districts) ja linnkrahvkondade linnaosadega (metropolitan boroughs), moodustades kahetasandilises omavalitsusstruktuuris madalama tasandi ja allutati krahvkonnanõukogudele.

Selline struktuur ei kestnud kaua – 1986. aastal kaotati nii linnkrahvkonnanõukogud kui ka Suur-Londoni Nõukogu. Seeläbi said linnkrahvkondade linnaosad ja Londoni linnaosad sisuliselt tagasi krahvkonnatasandist sõltumatu krahvkond-linna staatuse.

1990ndail said paljud endised krahvkond-linnad, mis olid 1974. aastast mittelinnkrahvkondade ringkondadeks moodustatud, krahvkondadest sõltumatu tervikomavalitsuse staatuse, mis sisuliselt on võrreldav nende kunagise krahvkond-linna staatusega.

Suuremad ja väiksemad krahvkond-linnad muuda

Elanike arvu järgi olid suuremad krahvkond-linnad 1971. aasta rahvaloenduse andmeil järgmised:

Birmingham 1 014 773, Liverpool 610 114, Manchester 543 741, Sheffield 520 308, Leeds 496 036 ja Bristol 426 653 inimesega.

Väiksemad krahvkond-linnad olid Canterbury 33 105, Burton upon Trent 50 211, Great Yarmouth 50 236 ja Dewsbury 51 326 inimesega.