Rosa Luxemburg

Rosa Luxemburg (5. märts 1871 Zamość, Varssavi kindralkubermang, Venemaa keisririik – 15. jaanuar 1919 Berliin, Saksamaa) oli juudist Poola ja Saksamaa poliitik, marksist ja revolutsionäär.

Rosa Luxemburg

Elulugu

Rosa Luxemburg (1895)

Clara Zetkin (vasakul) ja Rosa Luxemburg teel SPD Kongressile. Magdeburg, 1910

Rosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, Lublini lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. Varssavi gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse Poola sotsiaaldemokraatliku liikumisega.

Aastal 1889 emigreerus Šveitsi Zürichisse. Aastail 1890–1897 õppis Zürichi ülikoolis. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste emigrantide ringiga, kes 1893 asutasid partei Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia. Asunud 1898 Saksamaale, sai Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei vasakpoolse tiiva juhiks.

Kritiseeris teoses "Sozialreform oder Revolution?" (1899) Eduard Bernsteini revisionismi.

Rosa võttis osa 1905. aasta revolutsioonist Varssavis. Lähenes bolševikele, propageeris Vene revolutsiooni kogemusi. Naasnud 1906 Saksamaale, jäi Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia juhatuse liikmeks. Osales III Internatsionaali töös. Taunis militarismi ja imperialismi, eitas rahvaste enesemääramise õigust (ka Poola riigi taasloomist).

1909. aastal eraldus poliitiliste erimeelsuste pärast oma sõbrast ja Saksa sotsiaaldemokraatia juhist Karl Kautskyst.

Rosa Luxemburg oli I maailmasõja ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist 1915 septembrini 1918 (vaheaeg veebruarist juulini 1916) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Saksa sotsiaaldemokraatia kriis"), milles ründas sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.

1916. aastal liitus Rosa Luxemburg koos Karl Liebknechtiga ja Spartakusbundiga Hugo Haase juhtimisel Saksamaa SDP vasakpoolse tiiva esindajate moodustatud uue Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, mis toetas patsifismi ning oli vastu maailmasõja jätkamisele.

9. novembrist 1918 andis koos Karl Liebknechtiga välja põrandaalust ajalehte Die Rote Fahne, kuulus Spartakusbundi asutajate ja juhtide hulka. Võitles Novembrirevolutsiooni ajal sotsialistliku vabariigi eest.

Spartakusbundi konverentsil Berliinis 30. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Luxemburg ja Karl Liebknecht valiti selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist 6.–14. jaanuaril 1919 mõlemad arreteeriti ja mõrvati vabakorpuslaste poolt.

Mälestuse jäädvustamine

Rosa Luxemburgi kuju Friedrichshaini linnaosas Berliinis

Ida-Saksamaa valitsus nimetas tema järgi väljaku nimega Rosa-Luxemburg-Platz ja U-Bahni (metroo) peatuse U2 liinil Berliini ajaloolises linnakeskuses, Mitte rajoonis. Volksbühne (Rahvateater) asub Rosa-Luxemburg-Platzil.

Tööd

• Gesammelte Werke ("Kogutud tööd"), Berlin 1970–1975.
• Gesammelte Briefe ("Kogutud kirjad"), Berlin 1982–1997.
• Politische Schriften ("Poliitilised kirjutised"), koostanud Ossip K. Flechtheim, Frankfurt am Main 1966 ff.

Vaata ka

• Luxemburgism

Välislingid

Inglise keeles

• Rosa Luxemburg Internet Archive lehel Marxists.org, vaba raamatukogu tema kõige olulisematest töödest.
• Biography (Study on Rosa Luxemburg ) kirjutanud Tony Cliff, 1959, saadav ka Marxists.org.
• Libertarian Communist Library Rosa Luxemburg articles
• Website of the Rosa Luxemburg Foundation

Saksa keeles

• Rosa Luxemburg Internet Archive Marxists.org
• Selected works.
• Die Rote Fahne (The Red Flag).
• Short biography.
• Zur Russischen Revolution (On the Russian Revolution), 1922.
• Das Leben von Rosa Luxemburg (The life of Rosa Luxemburg).