Friedrichshain on Berliini linnaosa, mis koos Kreuzbergi linnaosaga moodustab Friedrichshain-Kreuzbergi linnarajooni. Linnarajooni ühist nime kasutatakse praktiliselt ainult ametlikus avalikus asjaajamises – mõlemad seda moodustavad linnaosad on niivõrd omanäolised, et tavaliselt käsitletakse neid eraldi.

Friedrichshaini linnaosa

saksa Friedrichshain

Vapp

Pindala: 9,78 km²
Elanikke: 125 169 (30.06.2015) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12 798,5 in/km²

Loomisest alates ehk 1920. aastast kuni Berliini haldusreformini 2011. aastal oli Friedrichshain eraldi linnarajoon. Enne Saksamaa ühendamist kuulus see Ida-Berliini. Friedrichshain asub Berliini kesklinnas ning piirneb Mitte ja Lichtenbergi linnarajooni ning Kreuzbergi ja Prenzlauer Bergi linnaosaga.

Linnaosa on nime saanud Volkspark Friedrichshaini pargi järgi, mis asub linnaosa põhjapiiril. Natsionaalsotsialistiliku Saksamaa perioodil kandis linnaosa nime Horst-Wessel-Stadt.

Linnaosa asend ja struktuur muuda

Friedrichshaini linnaosa piirneb päripäeva lugedes järgmiste tänavate ja objektidega: Lichtenberger Straße, Mollstraße, Otto-Braun-Straße, Am Friedrichshain, Virchowstraße, Margarete-Sommer-Straße, Danziger Straße, Landsberger Allee, Hausburgstraße, Thaerstraße, Eldenaer Straße, S-Bahn-Trasse, Kynaststraße, Stralauer Halbinsel, Spree.

Linnaosa jaotub kolmeks piirkonnaks (Ortslagen):

  • Boxhagen
  • Oberbaum-City
  • Stralau

Ajalugu muuda

 
Warschauer Straße 1910. aastal

Friedrichshain loodi haldusüksusena 1920. aastal, kui referendumi tulemusel moodustati nn Suur-Berliin. Enne haldusreformi jooksis linna piir praegusest Friedrichshainist risti läbi. Linnarajoon moodustati juba varem Berliini kuulunud Frankfurter Vorstadtist ning Boxhageni ja Stralau küladest. Rajooni nimi tuletati Volkspark Friedrichshaini rohealast, mis oli rajatud Friedrich Suure kroonimise 100. aastapäevaks 1840. aastal.

Suurem osa piirkonnast asustati kiire industrialiseerimise perioodil 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Elanikkonna kasvu põhjustasid paljuski rongiliini rajamine Berliini ja Frankfurdi (Oder) vahele 1846. aastal (liini lõppjaam oli praeguse Berlin Ostbahnhofi lähistel) ja veepuhastusjaama avamine 1865. aastal Stralauer Tori juures. 1874. aastal avati Berliini teise haiglana ülikoolikliiniku Charité kõrval Krankenhaus im Friedrichshaini haigla. 1900. aastate alguses oli piirkonna suurim tööandja pidurivabrik Knorr-Bremse ning Friedrichshaini üks siiani silmapaistvamaid tänavaid, Knorrpromenade, rajati ettevõtte juhtkonna majutamiseks.

1920. ja 1930. aastatel oli Friedrichshain sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tugipunkt. Kui natsionaalsotsialistid võimu haarasid, leidis piirkonnas aset terve rida verised kokkupõrked SA liikmetega. Seesuguse kokkupõrke käigus 1930. aastal tapeti ka SA liige, kirjanik ja Natsionaalsotsialistiliku Partei hümni autor Horst Wessel, kelle järgi kandis linnaosa aastatel 1933–1945 nime Horst-Wessel-Stadt. 1930. aastatel elas Friedrichshainis umbes 340 000 inimest.

 
Karl-Marx-Allee

Teise maailmasõja ajal hävis suur osa Friedrichshainist pommitamiste ja linnalahingute käigus – tegemist oli ühe enim kannatada saanud piirkonnaga Berliinis. Veel 1990. aastatel võis mõnel pool näha hoonetes kuuliauke. Pärast sõda jooksis USA ja Nõukogude Liidu haldustsoonide piir Friedrichshaini ja Kreuzbergi vahelt. Kui 1961. aastal püstitati Berliini müür, sai sellest piir Ida- ja Lääne-Berliini vahel.

1940. aastatel ja 1950. aastate alguses rajati endise Große Frankfurter Straße kohale suurejooneline Stalinallee, mille "tööliste paleede" arhitektuur meenutab Nõukogude-perioodil rajatud Moskva puiesteid. Selle tänava ehitustöödelt sai alguse ka 1953. aasta ülestõus, kui töönormide karmistamine viis kogu Ida-Saksamaad haaranud protestilaineni. Stalini surma järel nimetati tänav ümber Karl-Marx-Alleeks selle ühes otsas ja Frankfurter Alleeks selle teises otsas. Hooned Karl-Marx-Alleel on muinsuskaitse all ning neid on 21. sajandi esimesel kümnendil põhjalikult renoveeritud.

Alates Teisest maailmasõjast ja kogu DDRi perioodi vältel oli Friedrichshain töölisrajoon, kus asus palju tehaseid ja äriettevõtteid. Spree kaldal asusid lao- ja külmhooned, Osthafeni sadam oli üks olulisemaid kaubakäitluskohti Ida-Berliinis. Sadamast põhjas asus enne sõda Osrami hõõglampide tehas, mis sõjas purustati ning taasavati 1969. aastal nimega Kombinat Glühlampenwerke NARVA. Saksamaa ühendamise järel ostis kogu piirkonna investor, kes kulutas enam kui miljard eurot kompleksi äripindadeks muutmisele. Praegu nimetatakse kompleksi Oberbaum-Cityks.

 
Simon-Dach-Straße

Friedrichshain oli ka oluline Ida-Berliini kultuurielus. 1962. aastal avati seal Ida-Saksamaa suurim kino Kosmos. 1996. aastal ehitati see ümber Berliini esimeseks kobarkinoks ning 2005. aastal meelelahutuskeskuseks. 1981. aastal valmis suurejooneline vee- ja spordikeskus Sport- und Erholungszentrum.

Saksamaa ühendamise käigus kasutasid paljud Lääne-Saksa skvotterid ära olukorda, kus renoveerimata hooned seisid tühjalt, ja kolisid neisse elama. 1990. aastal lõppes hõivamiste laine rahutustega Mainzer Straße tänaval. Politsei tühjendas suurema osa hoonetest, kuid mõned tollastest elanikest elavad siiani neis hoonetes. Svottimiskultuurist kasvas Friedrichshainis välja mitmekülgne sotsiokultuuriline keskkond, mis tõmbab ligi Berliini kolivaid tudengeid ja välismaalasi.

1990. aastate lõpus kujunes Simon-Dach-Straße ümbruses välja pubide ja baaride kvartal, mis tõmbab ligi noori kogu linnast. Kuna paljudel baaridel on rohkelt istekohti ka kõnniteedel, on neist lähtuv lärm põhjustanud vastuolusid kohalike elanike ja baarpidajate vahel.

Praeguseks on suurem osa Friedrichshaini vanemast hoonestusest renoveeritud ja linnaosas on käimas gentrifikatsiooniprotsess.

Transport muuda

 
Berlin Ostbahnhof

Aastatel 1895–1899 ehitati Stralau ja Treptow’ vahele metroorööbastik, millega sooviti ühtlasi tõestada, et U-Bahni trass võib kulgeda ka Spree jõe alt läbi. 1932. aastal hakkas tunnelit läbima trammiliiklus, kuid 1948. aastal tunnel täideti uuesti sõjapurustuste tõttu. Tänapäeval meenutavad tunneli olemasolu vaid Tunnelstraße tänav ja väike roheala tunneli kohal.

Friedrichshainis asub üks Berliini suurimaid kaugliinide raudteejaamu Ostbahnhof. Uue Hauptbahnhofi jaama avamisega 2006. aastal kaotas Ostbahnhof siiski oluliselt oma tähtsust, sest põhja-lõunasuunalised rongid seal enam ei peatunud. Ostbahnhofi nimi on aja jooksul korduvalt muutunud: Frankfurter Bahnhof, Niederschlesisch-Märkischer Bahnhof, Schlesischer Bahnhof, Ostbahnhof, Hauptbahnhof ning praegu jälle Ostbahnhof.

 
Warschauer Straße metroojaam

Friedrichainis asuv linnaraudteejaam S-Bahnhof Ostkreuz on üks Saksamaa suurimaid ümberistumisjaamu, seda läbib päevas umbes 100 000 reisijat. Pärast Ostrkreuzi jaama ümberehitamist aastatel 2006–2018 saab seal S-Bahni rongilt ümber istuda linnalähirongidele.

Üle Oberbaumbrücke silla Kreuzbergist Friedrichshaini liikuva U1 metrooliini lõpp-peatus on Warschauer Straße jaamas. Liin ehitades kavandati selle lõpp-peatust Frankfurter Tori juurde, kuid hetkel on plaan hüljatud teiste arendustööde huvides. Warschauer Straße jaama lähistel asus enne Teist maailmasõda Stralauer Tori jaam, mis hiljem kandis Osthafeni nime, kuid see hävis sõjas ning seda ei taastatud.

1930. aastal ühendati Friedrichshain metrooliiniga U5 idapoolsete rajoonide ja Alexanderplatziga. 2015. aastaks peaks valmima liini pikendus uue Berlin Hauptbahnhofini. 2010. aastal hakati ehitama ka liini Alexanderplatzi ja Pariser Platzi jaamade vahele.

Trammiliin M10 ühendab Warschauer Straße metroojaama Mitte linnarajoonis asuva Nordbahnhofi jaamaga.

Vaatamisväärsused muuda

 
East Side Gallery