Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda (lühend EPIKoda) on aastast 1994 tegutsev mittetulundusühing[1], mis ühendab Eesti puuetega inimeste organisatsioone. Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine.

Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Puuetega Inimeste Koda, Toompuiestee 10, Tallinn, April 2022.jpg
Eesti Puuetega Inimeste Koja peakontor Tallinnas
Asutatud 1993
Asukoht Toompuiestee 10, Tallinn
Juhatuse esimees
Tegevjuht Maarja Krais-Leosk
Veebileht https://epikoda.ee

AjaluguRedigeeri

Eesti Puuetega Inimeste Koda asutati veebruaris 1993. Esimene põhikiri kirjutati Eesti Vabariigi sotsiaalministri Marju Lauristini poolt alla 5. veebruaril 1993 ja kinnitati 26. veebruaril Sotsiaalministeeriumi käskkirjaga nr 52. Eesti Puuetega Inimeste Koja avaistung peeti 23. aprillil. Sotsiaalminister asutas oma määrusega nr. 32. 20. aprillil 1994. aastal ministeeriumi haldusalasse Eesti Puuetega Inimeste Koja. Eesti Puuetega Inimeste Koda registreeriti 27.04.1994. Ettevõtteregistris numbriga 01307456. Eesti Puuetega Inimeste Koja põhikiri viidi vastavusse uue mittetulundus-ühingute seadusega ja kinnitati 29.01.1997. ning kanti 01.10.1997. mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse registrikoodiga 80014660.

Eesti Puuetega Inimeste Koja aluspõhimõtteid muudeti oluliselt 13.05.1998. istungil vastuvõetud uue põhikirjaga. Sellel istungil kinnitatud ja 07.10.1998. registrisse kantud põhikirja kohaselt ei piirata enam liikmete arvu 20-ga, kuid liikmeteks ei saa enam olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, seega ka ministeeriumide esindajad. Liikmeteks võivad olla Koja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud puuetega inimeste vabariiklikud liidud, kohalikud puuetega inimeste kojad ning toetajaliikme staatuses teised juriidilised isikud, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega. Liikmete esindajad esitavad volikirja osalemiseks Koja töös.

Rahvusvaheline koostööRedigeeri

Eesti Puuetega Inimeste Koda on alates 2000. aastast teinud koostööd Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga (European Disability Forum ehk EDF). 2001. aastal võeti koda vaatlejaliikmeks õigusega esindada Eesti puuetega inimeste huve üleeuroopalises katusorganisatsioonis. Täisliikme staatusesse tõusis koda 2004. aastal, pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Rahvusvahelisele tasemele Eesti Puuetega Inimeste Koda jõudis suures osas välissuhete peaspetsialist Meelis Joosti eestvedamisel.

Alates 2008. aastast on Eesti Puuetega Inimeste Koda Euroopa Patsientide Foorumi (European Patients Forum ehk EPF) liige, ühtlasi tehakse koostööd Euroopa harvikhaiguste katusorganisatsiooniga EURORDIS. Väliskoostöö toimub eelkõige arvukate Euroopa Liidu ja Põhjamaade rahastusel ellu viidud rahvusvaheliste projektide raames. Oma kogemusi jagatakse ka Gruusia, Kasahstani ja Ukraina organisatsioonidega. 2001. aastast tegutsevas Eesti-Rootsi ühises puuetega laste ja perede Sihtasutuses Eesti Agrenska Fond on Eesti Puuetega Inimeste Koda üks selle viiest asutajast.

Eestvedajad ja juhatusRedigeeri

Eesti Puuetega Inimeste Koda on juhtinud kolm juhatuse esimeest/presidenti: Hagi Šein (1993–1998), Helve Luik (1998–2010) ning alates 2010. aastast Monika Haukanõmm. Lisaks on olnud seitse tegevjuhti: Valter Koppel, Reet Siimer, Lissi Kurg, Tiina Lille, Karin Hanga ja Anneli Habicht. Alates 2022. aastast on Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

Koja tegevmeeskonda on aastate jooksul kuulunud palju sotsiaalvaldkonna eksperte: Hedi Gehrke, Ingrid Algvere, Aet Kuuskemaa, Tiina Mare Hiob, Heino Loo, Aive Sarjas, Merle Närap-Tomberg, Andres Jaigma, Meelis Joost, Tiina Tursman, Maris Migul, Getter Tiirik-Oper, Eha Leppik, Anne Tang, Helen Kask, Kirke-Anneli Kuld, Marja-Liisa Pihlak, Tauno Asuja ja Kristi Rekand.

Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmedRedigeeri

Liidud, seltsid ja ühingud (2022. a seisuga)[2]

Koja koosseisu kuulub 16 maakonna puuetega inimeste koda ning 32 üleeestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust. Lisaks 5 toetajaliiget. Kokku võrgustik esindab umbes 285 organisatsiooni.

Maakondlikud kojad (2015. a seisuga)[2]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri