Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda
	Eesti Puuetega Inimeste Koja peakontor Tallinnas
Asutatud	1993
Asukoht	Toompuiestee 10, Tallinn
Juhatuse esimees	Meelis Joost;
Tegevjuht	Maarja Krais-Leosk
Veebileht	https://epikoda.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koda (lühend EPIKoda) on 1993. aastast tegutsev mittetulundusühing, mis ühendab Eesti puuetega inimeste organisatsioone.^[1] Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine.

Ajalugu muuda

Eesti Puuetega Inimeste Koda asutati 1993. aasta veebruaris. Esimesele põhikirjale kirjutas Eesti Vabariigi sotsiaalminister Marju Lauristin alla 5. veebruaril 1993 ja see kinnitati sotsiaalministeeriumi käskkirjaga 26. veebruaril. EPIKoja avaistung peeti 23. aprillil.^[2] Sotsiaalministri määrusega asutati 1994. aasta 20. aprillil ministeeriumi haldusalasse Eesti Puuetega Inimeste Koja. Eesti Puuetega Inimeste Koda registreeriti 27. aprillil 1994 ettevõtteregistris. Selle põhikiri viidi vastavusse uue mittetulundusühingute seadusega ja kinnitati 29. jaanuaril 1997. EPIKoda kanti 1. oktoobril 1997 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Eesti Puuetega Inimeste Koja aluspõhimõtteid muudeti oluliselt 1998. aasta 13. mai istungil vastu võetud uue põhikirjaga. Selle kohaselt ei piirata enam liikmete arvu 20-ga, kuid liikmeks ei saa enam olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, seega ka ministeeriumide esindajad. Liikmeks võivad olla EPIKoja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud puuetega inimeste vabariiklikud liidud, kohalikud puuetega inimeste kojad ning toetajaliikme staatuses teised juriidilised isikud, kelle tegevusvaldkonnaks on töö puuetega inimestega. Liikmete esindajad esitavad koja töös osalemiseks volikirja.

Rahvusvaheline koostöö muuda

Eesti Puuetega Inimeste Koda on alates 2000. aastast teinud koostööd Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga (European Disability Forum ehk EDF). 2001. aastal võeti koda vaatlejaliikmeks õigusega esindada Eesti puuetega inimeste huve üle-euroopalises katusorganisatsioonis. Täisliikme staatusesse tõusis koda 2004. aastal pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Rahvusvahelisele tasemele jõudis EPIKoda suures osas välissuhete peaspetsialist Meelis Joosti eestvedamisel.

Alates 2008. aastast on Eesti Puuetega Inimeste Koda Euroopa Patsientide Foorumi (European Patients Forum ehk EPF) liige, ühtlasi tehakse koostööd Euroopa harvikhaiguste katusorganisatsiooniga EURORDIS.^[3] Väliskoostöö toimub eelkõige arvukate Euroopa Liidu ja Põhjamaade rahastusel ellu viidud rahvusvaheliste projektide kaudu. Kogemusi jagatakse ka Gruusia, Kasahstani ja Ukraina organisatsioonidega. 2001. aastast tegutsevas Eesti-Rootsi ühises puuetega laste ja perede sihtasutuses Eesti Agrenska Fond on EPIKoda üks selle viiest asutajast.^[4]

Eestvedajad ja juhatus muuda

Eesti Puuetega Inimeste Koda on juhtinud neli juhatuse esimeest/presidenti: Hagi Šein (1993–1998), Helve Luik (1998–2010), Monika Haukanõmm (2010–2022) ning alates 2022. aastast Meelis Joost. Lisaks on olnud seitse tegevjuhti: Valter Koppel, Reet Siimer, Lissi Kurg, Tiina Lille, Karin Hanga ja Anneli Habicht. Alates 2022. aastast on EPIKoja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

2022. aasta 25. augusti üldkoosolekul valiti uueks juhatuse esimeheks Meelis Joost ja ka uus juhatuse koosseis: Veronika Allas, Kadri Palk, Ulvi Tammer-Jäätes, Kaia Kaldvee, Kairit Numa, Jakob Rosin, Mihkel Tõkke ja Helmi Urbalu.

Koja tegevmeeskonda on aastate jooksul kuulunud palju sotsiaalvaldkonna eksperte: Hedi Gehrke, Ingrid Algvere, Aet Kuuskemaa, Tiina Mare Hiob, Heino Loo, Aive Sarjas, Merle Närap-Tomberg, Andres Jaigma, Meelis Joost, Tiina Tursman, Maris Migul, Getter Tiirik-Oper, Eha Leppik, Anne Tang, Helen Kask, Kirke-Anneli Kuld, Marja-Liisa Pihlak, Tauno Asuja ja Kristi Rekand.

Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmed muuda

EPIKoja koosseisu kuulub 16 maakonna puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust. Lisaks viis toetajaliiget. Kokku esindab võrgustik umbes 285 organisatsiooni.

Liidud, seltsid ja ühingud (2022. aasta seisuga)^[5]

Maakondlikud kojad (2015. aasta seisuga)^[5]

Ajakiri Sinuga muuda

Alates 1994. aastast on EPIKoda järjepidevalt andnud välja ajakirja Sinuga, mis ilmub kaks korda aastas.^[6] Alates 2020. aasta juunist saab ajakirja lugeda ka veebis. Sinuga võtab fookusesse puuetega, erivajadustega ja krooniliste haigustega inimeste teemad. Ajakirjal on kaks eesmärki: anda sõna puuetega inimestele ja nende peredele ning informeerida kõiki huvilisi valdkonna uudistest, väljakutsetest ja kordaminekutest. Ajakirja on aegade jooksul toimetanud Mati Ormisson, Kadri Taperson, Hille Karm, Liina Kusma, Tiina Mare Hiob, Eha Leppik ja Helen Kask.

Viited muuda

↑ https://web.archive.org/web/20151021090718/http://www.epikoda.ee/kojast/ajalugu/. Vaadatud 21.10.2015.
↑ Kuuse, Rait (2017). "Eesti sotsiaalpoliitika: nõukogude pärandist deinstitutsionaliseerimise põhimõteteni".
↑ EPF. "EPIK - ESTONIAN CHAMBER OF DISABLED PEOPLE".
↑ Agrenska Fond. "Meie asutajad".
↑ ^5,0 ^5,1 https://web.archive.org/web/20151021090946/http://www.epikoda.ee/vorgustik/liikmed/. Vaadatud 21.10.2015.
↑ Digar. "SINUGA : [EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA AJAKIRI]". Vaadatud 24.10.2022.

Välislingid muuda

[epikoda.ee_ajalugu-1] ttps://web.archive.org/web/20151021090718/http://www.epikoda.ee/kojast/ajalugu/. Vaadatud 21.10.2015.

[2] Kuuse, Rait (2017). "Eesti sotsiaalpoliitika: nõukogude pärandist deinstitutsionaliseerimise põhimõteteni".

[3] EPF. "EPIK - ESTONIAN CHAMBER OF DISABLED PEOPLE".

[4] Agrenska Fond. "Meie asutajad".

[epikoda.ee_liikmed-5] 5,0 ^5,1 https://web.archive.org/web/20151021090946/http://www.epikoda.ee/vorgustik/liikmed/. Vaadatud 21.10.2015.

[6] Digar. "SINUGA : [EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA AJAKIRI]". Vaadatud 24.10.2022.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]