Rahandusministeerium

(Ümber suunatud leheküljelt Rahaministeerium)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Rahandusministeerium (üldmõiste)

Rahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine.

Rahandusministeerium
Rahandusministeeriumi logo.png
Ühisministeeriumi hoone.jpg
Rahandusministeeriumi hoone (2017)
Asutatud 1918
Asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn
Ministrid Keit Pentus-Rosimannus (rahandusminister)
Jaak Aab (riigihalduse minister)
Asekantslerid Sven Kirsipuu, Raigo Uukkivi, Märten Ross, Kaia Sarnet, Helen Pahapill
Allorganisatsioonid Maksu- ja Tolliamet
Statistikaamet
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eesti Loto
Riigi Kinnisvara
Eelarve maht 235 miljonit (2021)
Veebileht http://www.fin.ee

Eesti rahaministeerium loodi aastal 1918 ja taasloodi rahandusministeeriumina 1990. aastal.

Alates 26. jaanuarist 2021 on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

ValitsemisalaRedigeeri

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on:

Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon.

AjaluguRedigeeri

 
Selles hoones paiknes Rahaministeerium enne Teist maailmasõda

Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Ministriks sai Juhan Kukk. Tööle sai ministeerium asuda, Tallinnas Estonia puiesteel aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Eestist. Rahaministeeriumi ülesanneteks oli riigi rahanduse korraldamine, rahamärkide emissioon (alates 1919.a. märtsist koos Eesti Pangaga), sise- ja välislaenude organiseerimine, maksumäärade väljatöötamine ja riigi tuluallikate leidmine, riigieelarve ja selle täitmise aruande koostamine, riigi kulude ja tulude arvestamine.

Eesti rahaministeerium koosnes alguses ministeeriumi kantseleist ja neljast struktuuriüksusest: Riigikassast, Otsekoheste maksude peavalitsusest,[1] Aktsiisi peavalitsusest[2] ning Tolli peavalitsusest.[3] Ministeeriumi juures tegutsesid ka Tulumaksu peakomitee, Otsekoheste maksude peakomitee ning hiljem Iseäraliste kinnistusasjade komitee ja Tollikomitee.

Aastatel 1920–1922 töötas rahaministeeriumi koosseisus riigi rahaasjanduse keskarvepidamise osakond, mis toodi üle Riigikassa Peavalitsusest ja viidi 1. oktoobril 1922 uuesti tagasi Riigikassa alluvusse. Aastatel 1919-1921 töötas rahaministeeriumi juures palganormeerimise komisjon, mis 1922. aastal liideti Riigikassa eelarve komisjoniga. 1922. aastal viidi Iseäraline Kinnitusasjade Komitee ja kinnitusosakond, mille ülesandeks oli järelevalve kindlustusasutuste tegevuse üle Siseministeeriumi alluvusest Rahandusministeeriumi alluvusse. 1923. aastal moodustati Rahaministeeriumi juurde Kinnisvarade Hindamise Amet (Koplis, Volta peahoones), mille ülesandeks oli maal asuvate kinnistute uute maksustusaluste väljatöötamine[4]. 1927. aastal seoses riigiasutuste koosseisude üldise koondamisega liideti Rahaministeeriumi (asukohaga Kohtu tänav 8) ja Riigikassa kantseleid ja arveosakonnad ühtseks Rahaministeeriumi ja Riigikassa sekretariaadiks[5].

 
Rahandusministeeriumi endine hoone (2012)

Valitsusasutuste struktuur muutus Eestis 1929. aastal, mil 1. juulil loodi rahaministeeriumi ja kaubandus-tööstusministeeriumi ühendamisel Majandusministeerium. Ühendatud ministeeriumi ülesandeks oli rahanduse ja krediidinduse, samuti riigimajapidamise korraldamine ja üldjuhtimine; kaubanduse, tööstuse, kindlustuse ja laevanduse korraldamine ning järelevalve.

Rahanduse Rahvakomissariaat/ministeeriumRedigeeri

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel reorganiseeriti senine majandusministeerium Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaadiks. ENSV Rahanduse Rahvakomissariaat asutati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 25. augustist 1940.a, senise Majandusministeeriumi reorganiseerimise teel, rahanduse rahvakomissariks sai Karl Keerdo. 1946. aastal nimetati rahanduse rahvakomissariaat ümber Eesti NSV Rahandusministeeriumiks.

ENSV Rahandusministeerium, temale alluvad riikliku kindlustuse organid ning teised asutused ja organisatsioonid, samuti rajoonide, linnade ja linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee rahandusosakonnad ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Rahandusvalitsus moodustasid Eesti NSV Rahandusministeeriumi süsteemi.

29. märtsist 1990.a. kinnitas Eesti NSV Valitsus "Eesti NSV Rahandusministeeriumi põhimääruse"[6], millega Eesti NSV Rahandusministeerium on riigivalitsemise keskorgan, kes teostab Eesti NSV Valitsuse rahanduspoliitikat.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 356, 29.12.1992 kohaselt reorganiseeriti Majandusministeerium ja Rahandusministeerium alates 04.01.1993 Rahandusministeeriumiks[7].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Otsekoheste Maksude Valitsus, 1918-1930. ERA.16, The National Archives of Estonia
  2. Aktsiisivalitsus, 1918-1930. ERA.844, The National Archives of Estonia
  3. Tolli Peavalitsus, 1919-1930. ERA.4695, The National Archives of Estonia
  4. Kaur Sundla, KINNISVARA HINDAMISE ARENG EESTI VABARIIGIS I JA II ISESEISVUSE AJAL, EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond. Tartu 2014
  5. Rahaministeerium, 1918-1929, The National Archives of Estonia, ERA.20
  6. "Eesti NSV Rahandusministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta. Eesti NSV Rahandusministeeriumi põhimäärus, Vabariigi Valitsuse määrus nr. 68, RT/90/11/ 167
  7. Eesti Vabariigi Majandusministeerium, 1990-1992, The National Archives of Estonia, ERA.5045

VälislingidRedigeeri