Riigistamine

(Ümber suunatud leheküljelt Natsionaliseerimine)

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara[1].

Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.–1941. aastal.[1]

Maa kuulutamisest kogu rahva omanduseksRedigeeri

23. juulil 1940 võttis Riigivolikogu vastu deklaratsiooni maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks[2]. Deklaratsioonis sedastati, et "juhituna töötava talurahva tõelistest huvidest ja väljendades kogu töötava rahva tahet, Riigivolikogu otsustab: kogu maa ühes selle põue varadega, kõik metsad, järved ja jõed kuulutatakse kogu rahva omanduseks, s.o riigi omanduseks. Maade suuruseks, mis antakse iga töötava talupoja kasutada, määratakse ülemmäär 30 hektaari. Kõik maade ülejäägid, mis ületavad selle suuruse, arvatakse riiklikku maatagavarasse".

Ettevõtete riigistamineRedigeeri

Suvel 1940 alustas nõukogude võim Eestis, Riigivolikogu deklaratsiooniga pankade, kindlustusseltside ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta ettevõtete riigistamist[3], Riigivolikogu kuulutas välja kogu Eestimaa territooriumil pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise. Kogu rahva omanduseks, s.o riigi omanduseks kuulutati kõik pangad ühes nende varandustega, kõik tööstuslikud suurkäitised [4] kaevandused ning transportettevõtted.

Mõnel ettevõtetel muudeti osa nimest, nt Punane RET, paljudel juhtudel aga nimetati ettevõte ümber, näiteks naha- ja jalatsivabrik Union. Natsionaliseeriti suuri tööstusettevõtted, nt tekstiiltööstuses Kreenholm, Sindi, Narva kalevivabrik, Balti puuvillavabrik, Kilgase, Rauaniidi jt ettevõtted. Põlevkivitööstustest natsionaliseeriti Kiviõli, Goldfieldsi ja Küttejõu ettevõtted. Paberitööstustest võeti üle Põhja puupapivabrik, Jägala ja Joaveski puupapivabrikud, samuti Kohila ja Räpina paberivabrikud. Natsionaliseeriti Lutheri puutööstus, Oskar Kersoni Kersoni kunstsarvetööstus, Lorupi klaasivabrikud, Põhjala kummitööstus, Unioni nahatööstus, Järvakandi tehased, Port-Kunda tsemendivabrik ja teised. Kõik suured metallitehased, nagu Krull, Ilmarine, Volta, Aivaz, samuti Tartu telefoni- ja alumiiniumivabrikud. Are, RET, Kimbergi, Tavasti jt natsionaliseeriti.

Kindlustusseltside riigistamineRedigeeri

Riigistati: Eestimaa Kindlustusaktsiaselts „Eka", Tallinn, Vabaduse väljak 7; Kindlustusaktsiaselts „Eesti Lloyd", Tallinn, Pikk tn. 15; Eesti Kindlustusaktsiaselts „Polaris", Tallinn, Lai tn. 15; Eesti Omavalitsuste ja ühistegeliste Asutiste Kindlustusaktsiaselts „Oma", Tartu, Riia 35: Põhja Kindlustusaktsiaselts, Tallinn, Pärnu mnt. 10; Kindlustusaktsiaselts „Hansa", Tallinn, Pärnu mnt. 11; Kindlustusaktsiaselts „Turis", Tallinn, Pärnu mnt. 6; Ühistegelik Kindlustusselts "Eesti", Tartu, Suurturg 10; Ühistegelik Kindlustusselts „Eeks-Maja", Tallinn, Vabaduse v. 10; Eesti Ühistegelik Kindlustuskesks., Tallinn, Suur-Karja 19; Ühistegelik Kindlustusselts „Talu", Tallinn, Väike-Karja 7. Ühistegelik Kindlustusselts Põhja Kolkas", Tallinn, Suur-Karja t. 19; Ühistegelik Elukindlustusselts "Kotkas", Tallinn, Vene t. 6; Ühistegelik Kindlustusselts Eesti Edasikindlustuse Keskühisus, Tallinn, Pärnu mnt. 6; Ühistegelik Kindlustusselts «Kalju", Tallinn, Harju tn. 29.

Pankade riigistamineRedigeeri

Natsionaliseeriti ühtekokku 103 panka, tähtsamatest nt Eesti Pank, Tallinna Krediitpank, Scheeli pank, Eesti Laenu Pank, Tartu Pank, Kauba Pank Tartus, Keskkassa, Tallinna ja Tartu linnapangad, Põllumeeste Keskpank ja ka hulk ühispanku, eesotsas nende keskasutuse Eesti Rahvapangaga[5].

Veo-, stividor- ja ekspeditsiooniettevõte riigistamineRedigeeri

Vabariigi Valitsus kinnitas 20. augustil 1940 "Natsionaliseerimisele kuuluvate veo-, stevidor- ja ekspeditsiooniettevõtete nimestiku[6]": I. N. Christiansen ja Ко., Tallinn, Narva 11. Speditsioon-Transportühing "Esra", Tallinn, Vene 6. Eesti Speditsiooniäri "Estonia-Hansa", Tallinn, V.–Karja 9. A. Evertson, Tallinn, Pärnu 6–35. A. Jürisalu, Tallinn, Sadama 5. Eesti Speditsiooni a.-s., end. Kniep ja Verner, Tallinn, Mundi 3/4. Speditsiooniäri G. Lipavsky & Ко., Tallinn, Tatari 20–6. Vennad Langner ja Poeg, Tallinn, V.-Sadama 7/19. Veo- ja transportäri "Ladur" F. Jakobson & Ко., Tallinn, Uus-Sadam, Bassein 1, Narva 11, 2. Eesti a.-s. John Nurminen, Tallinn, V.–Karja 7. Eugen Neuber & Ко., Tallinn, Vene 11a. Richard J. Arro, Tallinn, V.–Viru 5. Ekspeditsiooniäri a.-s. Oskar Stude, Tallinn, Olevimägi 14. Schenker & Ко., Tallinn, Rataskaevu 22. Albert Tomson, Tallinn, Uus 23. A. J. Trankmann & Ко., Tallinn, Pärnu 6. O. Tilga & Ко., Tallinn, Harju 23. John Teng, Tallinn, Narva 59–2. Unt, Olving & Ко., Tallinn, Harju 34. Kaubamaja Th. Clayhills & Son, Tallinn, Olevimägi 14. Kaubanduse ja laevanduse a.-s. C. F. Gahlnbäck, Tallinn, V.–Viru 11. V. Levinovitsch, Tallinn, Uus-Hollandi 5. S. Levinovitsch, Tallinn, Viktoria sild. Agentuur ja Stevidor kontor "Viking", Tallinn, Laeva 6. K. Uusna ja Ко., Tallinn, Olevimägi 10. Stevidorkontor Karl Wilck & Ко., Tallinn, Pikk 62–2. G. Schmidt, Tallinn, Uus–Hollandi 10. Puutööstuse a.-s. The Timber & Company, Tallinn, Võiduväljak 7. Metsaeksport Gustav Virma, Tallinn, Kaarli pst. 3. E. Sporleder, Tallinn, Kalda 24. Samal päeval avaldati ka "Natsionaliseerimisele kuuluvate paemurdude ja paekivi ümbertöötamise tööstuste nimestik"[7] ja Natsionaliseerimisele kuuluvate transportala ettevõtete nimestik[8].

Elamute riigistamineRedigeeri

Alates suvest 1940 riigistati kõik eravalduses elamud, mille elamispinna ruutmeetrite arv ületas piirmäära[9]. Need tagastati endistele omanikele Saksa okupatsiooni ajal ja riigistati uuesti sügisel 1944.

Laevade riigistamineRedigeeri

Riigistati[10] 28. juuli 1940. aasta määrusega 57 reederi laevad ja septembris veel 5 laevakompanii laevad. Tallinna Laevaühisus, Pärnu Laeva aktsiaselts, Sergo laevaühing, Balti Päästeselts, Kalmi laevandusettevõte, Gahlnbärki, Tiedemanni, Saama ja Teäri laevaühingud jt. 19. augustil 1940 oli Natsionaliseerimisele kuuluvate laevade nimestikus[11] 184 laeva, 12. oktoobril[12] aga 416: AS Tallinna Laevaühisuse, Pärnu Laeva AS, AS Eesti Laevaliinid, AS Eesti Laevandus, AS Merilaid & Ко, AS Balti Päästeseltsi, OÜ Unitase, AS J. Dicks & Со Ltd, OÜ McKibbin, G. Malkov-Panin & Ко, AS Silva, OÜ Ostag, Kaubanduse ja Tööstuse OÜ "Kalanduse", Laevaühing „Abruka", Laevaühing „Aegna", Laevaühing „Agu", Laevaühing „Alev", Laevaühing „Alf", Laevaühing „Altai", Laevaühing „Anna", Laevaühing „Anu“, Laevaühing „Arcturus", Laevaühing „Arno“, Laevaühing „Argos“, Laevaühing „Aurania”, Laevaühing „Baltonia", Laevaühing „Borghild“, Laevaühing „Eestirand”, Laevaühing „Elise”, Laevaühing „Ella”, Laevaühing „Elna”, Laevaühing „Eos”, Laevaühing „Gamma”, Laevaühing „Gustav”, Laevaühing „Hansi", Laevaühing „Harjurand", Laevaühing „Helios", Laevaühing „Hermes", Laevaühing „Hiiula", Laevaühing „Hildur", Laevaühing „Jaak", Laevaühing „Juku", Laevaühing „Julia", Laevaühing „Juta", Laevaühing „Kai", Laevaühing „Kalarand", Laevaühing „Kalev", Laevaühing „Kastor", Laevaühing „Kassari", Laevaühing „Keila", Laevaühing „Kessu", Laevaühing „Koidula", Laevaühing „Kolga", Laevaühing „Kosmos", Laevaühing „Kotkas", Laevaühing „Kumari", Laevaühing „Kuressaar", Laevaühing „Lake Hallwill", Laevaühing „Lake Lucerne", Laevaühing „Leeni", Laevaühing „Leola", Laevaühing „Liina", Laevaühing „Linda", Laevaühing „Mai", Laevaühing „Maia“, Laevaühing „Mall", Laevaühing „Mare", Laevaühing „Maret", Laevaühing „Mari", Laevaühing „Maria", Laevaühing „Mars", Laevaühing „Marta", Laevaühing „Marvi", Laevaühing „Meero", Laevaühing „Merkur“, Laevaühing „Mina“, Laevaühing „Minna“, Laevaühing „Naissaar“, Laevaühing „Neeme“, Laevaühing „Nora", Laevaühing „Olev", Laevaühing „Orion", Laevaühing „Osmussaar", Laevaühing „Otto", Laevaühing „Peet", Laevaühing „ Piret", Laevaühing „Polaris", Laevaühing „Pollux", Laevaühing „Pärnu", Laevaühing „Reet", Laevaühing „Regulus", Laevaühing „Romeo", Laevaühing „Rudolf", Laevaühing „Ruhno", Laevaühing „Saturn", Laevaühing „Signe", Laevaühing „Sigrid", A.-l. „Stenso", Laevaühing „Sulev", Laevaühing „Sõmeri", Laevaühing „Taara", Laevaühing „Taat", Laevaühing „Tiina", Laevaühing „Tiiu", Laevaühing „Toomas", Laevaühing „Torni", Laevaühing „Triton", Laevaühing „Tõnu", Laevaühing „Ubari", Laevaühing „Urania", Laevaühing „Uranus“, Laevaühing „Vaindlo", Laevaühing „Vapper", Laevaühing „Viiu", Laevaühing „Vilk", Laevaühing „Vilsandi", Laevaühing „Viire", Laevaühing „Vega“, Laevaühing „Vohi“, Laevaühing „Äksi“, Laevaühing „Peeter", Laevaühing „Tormilind", Laevaühing „Svealand", Laevaühing „Ata", Laevaühing „Helene", Laevaühing „Hildana", Laevaühing „Jaen Teär", Laevaühing „Juhan", Laevaühing „Kihelkonna", Laevaühing „Merilind", Laevaühing „Oskar", Laevaühing „Õrne", Laevaühing „Anette", Laevaühing „Atlas", Laevaühing „Jaan", Laevaühing „Mihkel", Laevaühing „Tauksi", Laevaühing „Ahven", Laevaühing „Haug", Laevaühing „Latikas", Laevaühing „Tursk", Laevaühing „Viidik", Laevaühing „Aavo", Laevaühing „Aili", Laevaühing „Alar", Laevaühing „Antonie", Laevaühing „Eksperiment", Laevaühing „Första Maj", Laevaühing „Hiiurand", Laevaühing „Hiiutaat", Laevaühing „Hiiuväin", Laevaühing „Kala", Laevaühing „Kodu", Laevaühing „Kodurand", Laevaühing „Kristine", Laevaühing „Leidus", Laevaühing „Marie", Laevaühing „Meritäht", Laevaühing „Rein“, Laevaühing „Sven“, Laevaühing „Vendlus", Laevaühing „Vesterled", Laevaühing „Anu", Laevaühing „Do I", Laevaühing „Morgan", Laevaühing „Vilko", Laevaühing „Viiu", Laevaühing „Vou“, Laevaühing „Österled", Laevaühing „Hiiu", Laevaühing „Aade", Laevaühing „Adam", Laevaühing „Ado", Laevaühing „Alide", Laevaühing „Alvin", Laevaühing „Armas", Laevaühing „Dan", Laevaühing „Dyrhamn", Laevaühing „Edna“, Laevaühing „Ellen", Laevaühing „Elli", Laevaühing „Else", Laevaühing „Enge“, Laevaühing „Gunn“, Laevaühing „Hiiulind“, Laevaühing „Ilo", Laevaühing „Ingeborg", Laevaühing „Irma", Laevaühing „Juno“, Laevaühing „Juuli“, Laevaühing „Koit“, Laevaühing „Leidi“, Laevaühing „Lott“, Laevaühing „Luise", Laevaühing „Mahu", Laevaühing „Manni", Laevaühing „Mohikan", Laevaühing „Naima", Laevaühing „Navigator", Laevaühing „Norma", Laevaühing „Paala", Laevaühing „Pärnumaa", Laevaühing „Rohusaar", Laevaühing „Rohusi", Laevaühing „Svan", Laevaühing „Svea“, Laevaühing „Södren“, Laevaühing „Valros“, Laevaühing „Veeneid“, Laevaühing „Vellamo“, Laevaühing „Velli“, Laevaühing „Vello“, Laevaühing „Viru“, Laevaühing „Võitja“, Laevaühing „Vänlig“, Laevaühing „Õde“, Laevaühing „Öros“, Laevaühing „Ülo“, Laevaühing „Agar“, Laevaühing „Avrora“, Laevaühing „Krasavitsa", Laevaühing „Manja", Laevaühing „Mersavka", Laevaühing „Neiu", Laevaühing „Ormas", Laevaühing „Pallada", Laevaühing „Proua", Laevaühing „Rõõm", Laevaühing „Sofia", Laevaühing „Vihkra", Laevaühing „Vinera", Laevaühing „Volga", Laevaühing „LGB", Laevaühing „OAD", Laevaühing „OEL“, Laevaühing „OGK“, Laevaühing „OHT", Laevaühing „OKH“, Laevaühing „OLD", Laevaühing „OLE", Laevaühing „OLS“, Laevaühing „Laine", Laevaühing „Ommedo", Laevaühing „Pikker", Laevaühing „Salme", Laevaühing „Vambola", Laevaühing „Dagi", Laevaühing „Delphin", Laevaühing „Dione", Laevaühing „Eva", Laevaühing „Raa", Laevaühing „Triina", Laevaühing „Suli", Laevaühing „Liivi", Laevaühing „Marianne", Pärnumaa Kalurite Kooperatiivi „Jahta", UÜ Jakobson & Ко, T.-ü. Käsmu Laevaomanikud, T.-s. Tallinn-Pirita laevasõidu liin R. Martin & Ко, Laevaühing Munter, Alfred Kalmu, Johan Adamsoni, Jüri Reinapi, Aleksander Utovi, Jaan Karu pärijate, Mihkel Utovi, Nikolai Lopato, Ernst Bergmanni, Peet Rassi, Aleksander Põllu, Burchard Knüpfferi, Bernhard Sergo, Grigori Hrjäpini, Gustav Sergo, A. Dehni, J. Hergauki pärijate, Osvald Medri, Johannes Sandströmi, Evgraf Rosina, Paul Heinmaa, Roman Kallase, Elfriede Pilpaku, Johannes Kivi, Valter Kaevu, Viktor Uusvoogi, Mihail Briliantovi, Nikolai Bubnovi, Demid Iljini, Davet Lillebruni, Karl Ligi, Juhan Õispuu, Mihkel Mälki, Anton Vilu, Mihail Žuravlevi, Voldemar Rukholmi, August Tolli, Jaan Alliko, Aleksander Kuusalu, Ida Tomingase, Gustav Liholm, Elisabeth Kaini, Julius Allese, Jakob Tamme, Alma Läsni, Priidik Jungermanni, Toivo Neemre, August Kapteini, Eduard Uutmanni, Rudolf Kutma, Vassili Jugerovi, Dorofei Stepanenkovi, Aleksander Turau, G. Poplevkini, Vassili Tžižikovi, Efrem Grišakovi, Albert Silvere, Hugo Raudseppa, Nikolai Abramovi, Joosep Muutra, Aleksander Grišakovi, Margareta Pügi, Andrei Sobini, Nikolai Mitini, Ivan Vorontsevi, Alfred Zeigeri, Artemi Lepajevi, Fridrich-Bruno Grossi, Aleksander Hanini, Aleksander Reedre, Ivan Juskini, Karl Koppa, Andron Stepanenkovi, Mihail Drosdiku, Aleksander Veskioja, Jaan Raudseppa, Timofei Grischakovi, August Kruuvi, Friedrich Karu, Johannes Veskioja, Anna Sergejevi, Trofin Bokovnevi, Lavrenti Grischakovi, Demid Tukmatschevi, Sergei Bulkini, Vassili Staratelevi, Johan Kulli, Jalmar Nelbergi, Boris Tutti, Gunnar Vielhaacki, Johann Rappi, Vassili Suvorovi, Jüri Sooviku, Anton Reediksaare, Vassili Kretovi, Jakob Strikholmi, Harald Ollino, Mihkel Lepa, Arnold Linde, Juhan Pügi, Georg Juntsoni, Ellen Prinstali, Stephan Logusovi, Verner Aasleppa, Jakob Meyeri, Johannes Fagerlundi, Liisa Borni, Karl Pavelsoni, Ivan Grischkovi, Reinhold Strycki, Martin Sooviku, Eduard Roolahti, Mihail Lorentsi, Nikolai Pulli, Ovsei Ginovkeri, Joosep Saare, Mihail Zuravõevi, Aleksander Luntsi, Andres Vikströmi, August Abi, Ulrich Schultzi, August Kampmanni, Gustav Gerndorfi, Viido Tensingu, Adolf Reinapi, Karl Alango, Albert Õepa, Evald Liiti, Hans Vepperi, Leonti Sidorovi, Aleksander Estami, Mihkel Loobu, August Väedeni, Ernst-Alfred Heinsare ja Mihkel Suurna laeva.[13] Riigistatud kaubalaevadest moodustati riiklik reeder Eesti Riiklik Merelaevandus.

Natsionaliseeritud kinoteatrid ja kinodRedigeeri

17. oktoobril 1940 avaldati[14] "Natsionaliseerimisele kuuluvate kinoteatrite ja kinode hoonete nimestik":

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 216
  2. Riigivolikogu poolt 23. juulil 1940 vastu võetud 744. Deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks, Riigi Teataja, nr. 77, 23 juuli 1940
  3. Riigivolikogu 23. juuli 1940. a. «745. Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta» (RT 1940, 77, 745)
  4. 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted., Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
  5. Suurkäitised rahva omaks, Ühistegelised Uudised, nr. 31, 2 august 1940
  6. 1073. Natsionaliseerimisele kuuluvate veo-, stevidor- ja ekspeditsiooniettevõtete nimestik., Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940
  7. 1074. Natsionaliseerimisele kuuluvate paemurdude ja paekivi ümbertöötamise tööstuste nimestik., Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940
  8. 1065. Natsionaliseerimisele kuuluvate transportala ettevõtete nimestik., Riigi Teataja, nr. 105, 20 august 1940
  9. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 1940. a. 31. oktoobri seadlus «Suurte majade natsionaliseerimise kohta» (ENSV Teataja 1940, 37, 433; 1941, 58, 914)
  10. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus «Laevandusettevõtete, mere- ja jõelaevastiku natsionaliseerimise kohta» (ENSV Teataja 1940, 21, 226).
  11. 1052. Natsionaliseerimisele kuuluvate laevade nimestik., Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940
  12. 274. Natsionaliseeritud laevandusettevõtete nimekiri.], ENSV Teataja, nr. 25, 12. oktoober 1940
  13. The new authority put an end to shipping communities in Estonia. Scandinavian Shipping Gazette 2002, nr 17 (inglise keeles)
  14. ENSV TEATAJA, 17. oktoobril Nr. 28 1940 I, Art 321 ja 322