Ava peamenüü

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara[1].

Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.–1941. aastal.[1]

Ettevõtete riigistamineRedigeeri

Suvel 1940 alustas nõukogude võim Eestis ettevõtete riigistamist, kuigi osa neist jäi tegutsema endise nime all. Teisel osal muudeti osa nimest, nt Punane RET, paljudel juhtudel aga nimetati ettevõte ümber, näiteks Naha- ja jalatsivabrik "Union".

Elamute riigistamineRedigeeri

Alates suvest 1940 riigistati kõik eravalduses elamud, mille elamispinna ruutmeetrite arv ületas piirmäära. Need tagastati endistele omanikele Saksa okupatsiooni ajal ja riigistati uuesti sügisel 1944.

Laevade riigistamineRedigeeri

Näiteks riigistati juba 28. juuli 1940. määrusega 57 reederi laevad ja septembris veel 5 laevakompanii omad. Oktoobris lisandus riigistamisnimekirja koguni 395 ettevõtet. 19. augustil 1940 oli natsionaliseerimisnimekirjas 184 laeva, 12. oktoobril aga 416 laeva.[2] Riigistatud kaubalaevadest moodustati riiklik reeder Eesti Riiklik Merelaevandus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 216
  2. The new authority put an end to shipping communities in Estonia. Scandinavian Shipping Gazette 2002, nr 17 (inglise keeles)