Riigistamine

(Ümber suunatud leheküljelt Natsionaliseerimine)

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara[1].

Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.–1941. aastal.[1]

Ettevõtete riigistamineRedigeeri

Suvel 1940 alustas nõukogude võim Eestis, Riigivolikogu deklaratsiooniga pankade, kindlustusseltside ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta ettevõtete riigistamist[2], kuigi osa neist jäi tegutsema endise nime all. Teisel osal muudeti osa nimest, nt Punane RET, paljudel juhtudel aga nimetati ettevõte ümber, näiteks Naha- ja jalatsivabrik "Union". Natsionaliseeriti suuritööstusettevõtted, nagu tekstiiltööstuse alal Kreenholmi, Sindi, Narva kalevivabrik, Balti puuvillavabrik, Kilgase, Rauaniidi jt. ettevõtted. Põlevkivitööstustest natsionaliseeriti Kiviõli, Goldfieldsi ja Küttejõu ettevõtted. Paberitööstustest võeti üle Põhja puupapivabrik, Jägala ja Joaveski puupapivabrikud, samuti Kohila ja Räpina paberivabrikud. Natsionaliseeriti Lutheri puutööstus, Oskar Kersoni Kersoni kunstsarvetööstus, Lorupi klaasivabrikud, Põhjala kummitööstus, Unioni nahatööstus, Järvakandi tehased, Port-Kunda tsemendivabrik ja teised. Kõik suured metallitehased, nagu Krull, Ilmarine, Volta, Aivaz, samuti Tartu telefoni- ja alumiiniumivabrikud. Are, RET, Kimbergi, Tavasti jt. natsionaliseeriti.

Natsionaliseeriti ühtekokku 103 panka, tähtsamatest: Eesti Pank, Tallinna Krediitpank, Scheeli pank, Eesti Laenu Pank, Tartu Pank, Kauba Pank Tartus, Keskkassa, Tallinna ja Tartu linnapangad, Põllumeeste Keskpank ja ka hulk ühispanku, eesotsas nende keskasutuse Eesti Rahvapangaga[3].

Elamute riigistamineRedigeeri

Alates suvest 1940 riigistati kõik eravalduses elamud, mille elamispinna ruutmeetrite arv ületas piirmäära. Need tagastati endistele omanikele Saksa okupatsiooni ajal ja riigistati uuesti sügisel 1944.

Laevade riigistamineRedigeeri

Näiteks riigistati juba 28. juuli 1940. määrusega 57 reederi laevad ja septembris veel 5 laevakompanii omad. Tallinna Laevaühisus, Pärnu Laeva aktsiaselts, Sergo laevaühing, Balti Päästeselts, Kalmi laevandusettevõte, Gahlnbärki, Tiedemanni, Saama ja Teäri laevaühingud jt. Oktoobris lisandus riigistamisnimekirja koguni 395 ettevõtet. 19. augustil 1940 oli natsionaliseerimisnimekirjas 184 laeva, 12. oktoobril aga 416 laeva.[4] Riigistatud kaubalaevadest moodustati riiklik reeder Eesti Riiklik Merelaevandus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 216
  2. RT 1940, 77, 745
  3. Suurkäitised rahva omaks, Ühistegelised Uudised, nr. 31, 2 august 1940
  4. The new authority put an end to shipping communities in Estonia. Scandinavian Shipping Gazette 2002, nr 17 (inglise keeles)