Kuhjavere

küla Põhja-Sakala vallas Viljandimaal

Kuhjavere on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Kuhjavere

Pindala: 25,8 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 54 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3523[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 30′ N, 25° 42′ E
Kuhjavere (Eesti)
Kuhjavere

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Suure-Jaani valda.

Asustus paikneb küla territooriumi loodenurgas. Seda läbib Jaska–Aimla tee ning sellega liitub Vöivaku–Kuhjavere tee.

LoodusRedigeeri

Küla põhjaosa on kaetud valdavalt metsaga. Territooriumi kaguosa võtab enda alla Parika raba. Loodenurka läbib Saiga oja.

Kuhjaveres Parika rabas asuvad Parika Pühajärv, Parika Väikejärv ja osa Parika järvest. Ülejääv osa järvest ning raba lõunaosa jäävad Aimla küla territooriumile. Raba ja sealse elustiku kaitseks on asutatud Parika looduskaitseala.

AjaluguRedigeeri

Küla esmamainimine jääb 1584. aastasse (Chuiawer).[4] Praeguse küla territooriumil asunud Aimla kabel oli lagunenud juba 17. sajandiks, kuid see kuulus Aimlas asunud külakalmistu juurde.

Maarevisjoni protokollis 1601. aastast on Kuhjaverre märgitud kolm talu, lisaks kolm üksjala elamist (popsikohad). Pärast Poola-Rootsi sõdu on 1624. aastal märgitud, et küla oli tühi[5]. Maarevisjoni materjalides kirjutati 1638. aastal, et Olustvere mõisa alla kuulunud külas (Kohefer) oli kolm talu. 1688. aasta maarevisjonist võib juba järeldada, et Kuhjavere on jagatud pooleks Olustvere ja Jaska mõisate vahel. 1766. aasta personaalraamatu järgi on Olustvere mõisa all Kuhjaveres üheksa peret, Jaska mõisa all kümme peret. 1866. aastast kuulus kogu küla Olustvere valda. Kuhjaveres asus 20. sajandi alguses ka kaks tuuleveskit, Kitse ja Tupe taludes.

1925 rajati Kuhjavere Masinatarvitajate Ühistu. Külas olid masinakuur ja saekaater.

Elekter toodi külla 1942. aastal.

1940ndate lõpus rajati Olustvere valda kolm väikest kolhoosi: Aimla "Tasuja", Kuhjavere "Võit" ja Ülde "Kungla", mis hiljem ühinesid kolhoosiks "Võit". Kolhoosikeskus jäi Ülde külla. Kolhoos likvideeriti 1993. aastal ja selle kohale moodustati osaühing Kungla.

1949–1962 tegutses Kuhjaveres kahe liitklassiga 4-klassiline algkool.

ÜhistegevusRedigeeri

Asulas tegutseb Kuhjavere Küla Selts, mis loodi 1999. aastal. Samal aastal valiti ka esimene külavanem – Romeo Mukk. Selts pälvis 2001. aastal oma tegevuse eest maakonna parima mittetulundusühingu nimetuse.[6]

2005. aastast peetakse Kuhjavere külateatrite festivali. Külateatrite päevana alustanud üritus kasvas 2006. aastal kahepäevaseks. Esinejate rohkuse tõttu on mõnel aastal festivali peetud ka kolmel päeval.[7]

2007. aastal sai Kuhjavere aasta küla aunimetuse[8].

Kuhjavere sõpruskülad on Vaulammi Soomes, Palasi Lääne-Virumaal ja Mustjala Saaremaal.

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Oleg Roslavlev (1970). Polnische Akten I 1582-1591. München. Lk 171. 
  5. Oleg Roslavlev (1967). Das Pernauer Land 1624. München. Lk 73. 
  6. Kuhjavere küla ajalugu
  7. 10 aastat Kuhjavere külateatrite festivali : 2005–2014, MTÜ Kuhjavere Küla Selts
  8. Mazur, Tanel. "Aasta küla tiitli sai Viljandimaal asuv Kuhjavere" Eesti Päevaleht, 18.08.2007

VälislingidRedigeeri