Aimla kabel oli üks kahest Suure-Jaani kiriku abikirikust katoliiklikul ajal. See asus tõenäoliselt Aimlast veidi põhja pool, praeguse Kuhjavere küla Punase talu maadel.

1599. aasta Poola revisjonides Aimla kabel enam märkimist ei leia.

August Wilhelm Hupeli andmetel võis 18. sajandi lõpul kabelist näha veel ainult piklikku ristkülikut, mis muust pinnasest esile kerkis.

Aimla kabeli varemeid on märkinud ka krahv Ludwig August Mellin oma Viljandimaa kaardil 1798. aastal.[1]

Rahvapärimusi muuda

76-aastane Ann Siemann Lääne talust on 1926. aastal kirjeldanud Aimla kabelit nii: „Punasevälja talu maa peal, mis Aimla mõisast umbes 1 km põhja pool asub, olnud vanasti Pärna väljal kirik.“[2]

80-aastane Hendrik Viik Kivistikult lisab: „1840. aastate lõpul kasvanud veel selle koha peal suur pärn, mis vanarahva jutu järgi altari laua alt olevat välja kasvanud.“[3]

Viited muuda

  1. Mellini kaart
  2. EKLA, f 199, m 23, 4/5 (I-1)
  3. EKLA, f 199, m 23, 5 (I-1)

Kirjandus muuda

  • August Wilhelm Hupel. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland.
  • Leonhard von Srtyk. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil, Der estnische District mit vier Karten.