Suure-Jaani kirik

See artikkel on luterlikust kirikust; õigeusu kiriku kohta vaata Suure-Jaani Peeter-Pauli kirik

---

Suure-Jaani Johannese kirik on kindluskirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas aadressil Järve tänav 4. Varem jäi kirik Suure-Jaani kihelkonda.

Suure-Jaani kirik
Üldandmed
Asukoht	Viljandi mk Põhja-Sakala vald Suure-Jaani linn, Järve tänav 4
Liigitus	sakraalehitis
Ehituse algus	enne 1300. aastat
Koordinaadid	58° 32′ 1,4″ N, 25° 28′ 5,6″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal	paas ja maakivi

Suure-Jaani kirik on kultuurimälestis.

Evangelist Johannesele pühitsetud kirik kuulub EELK Suure-Jaani Johannese kogudusele.

Katoliiklikul ajal oli Suure-Jaani kirikul kaks abikirikut või kabelit. Üks asus Vastemõisa lähedal ja kandis rahvasuus Risti kiriku nime, teine asus Aimla mõisa lähedal (Aimla kabel). 1599. aasta Poola revisjonides Aimla kabel enam märkimist ei leia, kuid Risti kabel oli sel ajal veel kasutuses.

Ajalugu

Suure-Jaani kirik ja Suure-Jaani paisjärv

Suure-Jaani kirik on ehitatud enne 1300. aastat ja on seega vanim Viljandimaa kivist maakirik. Vestfaali ehitusmõjudega hoone müürid on laotud vaheldumisi paest ja maakivist, portaalides ja aknapiiretes on kasutatud ka tellist.

Pühakoja moodustas kolme võlvikuga kolmelööviline pikihoone (mille võlvid hävisid Liivi sõjas) ja ristkülikukujulise põhiplaaniga kooriruum. Kirikul puudus käärkamber, kuid oli olemas tugev läänetorn, mis oli iseloomulik orduala kirikutele – läänetorni ülaosa sai kasutada redupaigana.

Torni läänefassaadil paikneb, nagu ka Ambla, Koeru või Pilistvere kirikus, avar roosaken ja teravkaareline sammasportaal. Portaali küljesambaid liigendavad tüvisevõrud ja kapiteele ehib hilisromaani stiilile omane lamereljeefne palmettdekoor.

Lääneportaali arhivoldi tipus paikneb evangelist Johannest sümboliseeriv kotkapea. Kaheastmelisena kujundatud põhjaportaalil paiknevad samuti tüvisevõrudega kaunistatud sambad, kuid kapiteelid on ilma dekoorita.

Hoone sisemuses paikneb tornialune võlvkoda. Pühakoja külgaknad olid algselt hilisromaani stiilimõjude tõttu kitsad, hiljem on nad pikemaks ja laiemaks raiutud.

Torni ülaosas paikneb riivpalgiga suletav uks, mis viitab kiriku kaitse-eesmärgile. Kirikutorni viinud müüritrepp algas koori põhjaseinas ning hargnes kaheks – letnerile viinud otseharu viib nüüd kantslisse, paremale viiv trepiharu läbis pikihoone idaseina, jõudis võlvipealsele ja sealt edasi tornini.

Liivi sõja ajal jäi Suure-Jaani kirik varemeisse, ning varemeis oli ta ka veel 1613. aastal.

Hoone taastamise käigus ehitati seinu kõrgemaks ja rajati puust võlvid. Ka tornile lisati üks korrus.

1703. aastal Põhjasõjas põles kirik maha ning hoone täieliku taastamiseni jõuti alles 1767. aastal.

Üsna pea pärast sõda 1728. aastal oli kirikul juba olemas puust kellatorn, kuhu pandi vahepeal peidus olnud tornikellad.

Kiriku taastamisel enam võlve ei taastatudki. 1767. aastal rajatud puitlagi on kirikus tänapäevani.

Tõenäoliselt 19. sajandi viimasel veerandil sai Suure-Jaani kirik uusgooti stiilis sisustuse. Altarimaal "Kristus ristil" (Guido Reni järgi) mille autor on teadmata, kuna initsiaalid lõuendil pole loetavad, valmis ilmselt 1887. aastal.

1804. aastast pärinev oreliprospekt (orelimeister Stein Pärnust) jäi alles ka pärast uue oreli ehitamist vendade Kriisade poolt 1937. aastal.

Kirikutorni eeskoja lõunaseinal paikneb korduva lõhkumise tõttu kirikuaiast ära toodud ratasrist. Sellel on nimi Anne Ratccsep, pesukurika kontuurkujutis ja daatum 1598. See on allesolevaist ratasristidest vanim. Erandlikult on rist püstitatud mitte perekonnapea, vaid naise hauale. Kohalik pärimus räägib Annest kui hoolekandjast katkuhaigete üle. Teise pärimuse järgi on tegemist Anni talu peremehele (ratassepp? rätsep?) püstitatud hauatähisega.

Kooriruumis seisab valgest ja hallist lihvitud marmorist urnikujuline mälestusmärk kindral Hans Heinrich von Fersenile. Tekst urnijalamil ütleb, et mälestusmärk sisaldab krahvi südant.

Kirikutornis paikneva väiksema kella üht külge kaunistab suur ja loomutruu kalareljeef ning teisel pool kuninganna Kristiina rindportree. Tornikell on valatud 1652. aastal Johan Putensi valukojas Stockholmis.

Rahvapärimusi

Suure-Jaani kirik talvel

Kõige kõrgema torniga kirik

Kõige kõrgema torniga kirik olnud vanasti Suure-Jaani kirik. Selle torn ulatunud pilvedesse. Pilved jäänud mitu korda torni taha kinni. Rahvas hädas: päike ei saa enam paista, pilved ees. Pilvesel ajal ei taha vili kasvada.

Mindud targalt nõu küsima, mida torniga teha.

Eks tark õpetand: Tehke torn lühemaks!

Mehed kohe ametisse. Võtnud pikad käiad, sidunud ümber torni ülemise otsa, sikutanud, sikutanud. No eks viimaks saanud jagu: torni ülemine ots kõige kukega tulnud praginal maha. Häda vaevaga saanud mehed kuke eest ära joosta, muidu oleks kukk neid surnuks löönud.

Kiriku leidmine

Suure-Jaani kirik leitud ennevanasti suure metsa seest sambla alt; ainult torni ots paistnud vähe väikese kuhja moodi välja. Hakatud sealt kaevama ja leitud, et kirik all. Torn ja puuvärk olnud küll mäda, aga müürid olnud veel päris terved. Pika peale hakand inimesed sinna ümber asuma ja kirik ehitatud jälle üles.

Välislingid

• Suure-Jaani kirikust EELK veebilehel
• Suure-Jaani kirik kultuurimälestiste riiklikus registris