Maalasti

küla Põhja-Sakala vallas Viljandimaal

Maalasti[4] (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Maalasti küla
Pindala: 12,8 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 8 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 4699[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 36′ N, 25° 40′ E
Maalasti (Eesti)
Maalasti
Kaart
Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kõo valda.

Küla paikneb Navesti jõe (endise Pala jõe) luhtade ääres.[5] Navesti jõgi ujutab igal kevadel (tavaliselt aprillis) küla ümbritsevad alad üle ja liikumine on võimalik ainult lootsikuga.

Maalasti küla asub kahel väikesel künkal ning on ümbritsetud lodumetsadest ja jõeluhtadest.[6] Maalasti oli Kõo valla kõige väiksema rahvaarvuga küla. 2015. aastal elas külas 8 elanikku.[7]

Rahvapärimuse järgi oli Maalastis kõrts, mida rahvasuus tunti Kollase kõrtsina.[8]

Vanemate kaartide järgi asus külas kaks Hollandi tüüpi tuulikut, millest üks on tänaseks hävinud.

Külaga piirneval Unakvere soosaarel asub muistne pühapaik, rahvasuus Hiiepõld. 1940. aastatel asus Hiiepõllus metsavendade punker. Soosaare lähedal asub Annipähle heinamaa. "Anni" nimi viitab muistsele ohverduskohale.

Küla maadele asutati 2013. aastal 527,7-hektarise kogupinnaga Maalasti looduskaitseala, mille kõige väärtuslikum elupaik on liigirikas madalsoo. Hoiualal kaitstakse metsaelupaiku, linnu-, looma-, liblika- ja taimeliike, näiteks konnakotkast, saarmast. Küla servast voolab läbi Räpu oja.

Külas asub mahemett ja meesaadusi tootev ettevõte OÜ Mallast Mesi ja lambakasvatuse/aretusega tegelev ettevõte OÜ Mallast Agro ja kasetohutõrva ehk tökatit tootev OÜ Liivimaa Kasetõrv.

2021. aasta sügisel valmis arheometallurg Ragnar Saage juhendamisel lühifilm "Maalasti asulakoht – käsitöö kiviajast tänapäevani".[viide?]

Ajalugu

muuda

Küla alalt on leitud kiviaegse asustuse jäljed, mida on dateeritud hilismesoliitikumi ehk mis paigutuvad vahemikku 7000–5000 aastat eKr.[9]

Inimasustusest on piirkonnas kindlaid andmeid (TÜ arheoloogiakabinet/Kristiina Johanson) mesoliitikumst, mille algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Tol ajal elasid praegusest palju suurema Võrtsjärve põhjarannikul muistsed kalastajad ja kütid. Kalapüük etendas majanduses peamist osa, jõeorud ja järvekaldad olid põhiliseks söödamaaks ka kütitavatele loomadele (põder, tarvas, metssiga, kobras). Arheoloogid on piirkonnast leidnud kivikirveid, kivitalbu, luust õngekonkse ja ahinguotsi, kui ka muistseist uskumustest ja maagilistest kunstiharrastustest pajatavaid esemeid. Küla põldudelt on leitud kindlaid jälgi kiviaegsest aegsest tegevusest (tulekivist nukleused, kõõvitsad), samuti haruldasi juhuleide pronksiajast (pronkskirves ja tutulus), mida saab näha Viljandi muuseumi püsiekspositsioonis. Samuti on Maalasti külas Mäeltoa talu maadelt leitud rauatoorikutest koosnev peitleid mis annab tunnistust muistsest rauasulatusest. Eluks kasutati tolla kõrgemaaid kohti. Ürgvõrtsjärve vetest ulatusid välja üksikud kuivemad saared ja künkad. Tänapäevalgi esineb piirkonnas muistseid kohanimesid nagu Lauasaare, Ojasaare, Karusaare, Suursaare, Tohossaare, Kaosaare, Rehessaare, Hiiesaare jt. Teise aastatuhande algul pKr algas koondumine maakondadeks, juhituna vanemast. Henriku kroonika andmetel asus Maalasti küla muinaskihelkonna Nurmekunna (saksa keeles Nurmegunde) haldusalal. On tõeonäoline, et mööda Navesti jõge olid tihedad kontaktid toonase Sakala muinasmaakonna keskuse Lõhaverega.[viide?]

Vahetult enne Põhjasõda asustati Liivimaa kuninga hertsog Magnuse käsul sõdadest ja haigustest inimtühjaks jäänud piirkonna küladesse uusi elanikke, peamiselt Venemaalt ja Soomest. Aastal 1670 läks küla Kõo mõisa (saksa keeles Wolmarshof) valdusse. Tollal kuulus mõis Wolmar von Wrangellile, kellelt pärineb ka mõisa saksakeelne nimi. Pärast Põhjasõda oli Kõo riigimõis.[viide?]

Lätis riiklikus arhiivis asuva 16. sajandi Vana-Liivimaa adramaade revisjonis mainitakse küla 1630. aasta vakuste loetelus. Elanike kohta leiab esmaseid kirjalikke andmeid Saaga Pilistvere 1685. aasta sünnimeetrikast.[viide?]

Maalasti küla on märgitud Pärnu kreisi lääni valduste loetelus 1681. aastal.[viide?]

1583. aastal oli Maalasti (Malesh) esmamainimine Poola allikates.[viide?]

Küla nime päritolu

muuda

Kreutzwaldi Kalevipoja-muistendeil põhinev regilaul pajatab:

Nurjatumad vanad sortsid

Kurja sunnil kolmekesi

Kalevi peale pakitavad

Vanast võetud vaenuviisil.

Vana tüli mässamisel

Hüüdnud Kalev kangeid mehi Mallast(Maalastist)

Tulid abiks vaenulla ja võitlusella

Vaenumehi vemmeldades,

Sortsi poegasid sugedes

Kered neil kuumaks küdeje.

Palju kõneainet on pakkunud Maalasti küla nime (muinasaegne nimi Mala, ka Mallas, Mallt) päritolu. Ühe oletuse järgi tulnud nimi sellest, et külas olevat kasvanud hulgaliselt humalat (ladina keeles Humulus lupulus), Maalasti külas aga olevat arvatavalt olnud soome juurtega kogukond (Soomevere küla), kelle Liivimaa hertsog Magnus piirkonda asustas; sõna mallas tähendab soome keeles humalat.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 14.05.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2020. Vaadatud 19. oktoobril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. Jüri E. Kukk: Külatee lõpeb avaral Navesti luhal, Sakala 18.11.2008
  6. Viljandimaa väärtuslike maastike register[alaline kõdulink]
  7. MTÜ Võrtsjärve Ühendus tegevuspiirkonna arengudokumentide analüüs ning tegevusgrupi arengustrateegia koostamisel rakendatavuse eksperthinnang, 84 lk, Leader Eesti, 2008
  8. 3.10.1.3. Paul Fersen: 3.10.1.3.7. Jalutuskäigud, Kuldkeppide jälgedes, Andrus Hans Kuldkepp
  9. "Uuring tõestas Maalasti kuulumist Eesti vanimate inimasustuste hulka" Sakala, 9. detsember 2022.

Välislingid

muuda