Norra (Järva)
|
See artikkel räägib Koeru valla külast; riigi kohta vaata artiklit Norra. |
Norra on küla Järva maakonnas Järva vallas. Külas asus Norra mõis.
| Norra | |
|---|---|
 | |
Pindala: 8,8 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 12 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 5455[3] | |
| Koordinaadid: 58° 54′ N, 26° 2′ E | |
  | |
 |
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koeru valda.
Norra külas, Pandivere kõrgustiku lõunaserval avaneb arvukalt allikaid. Neist on suurim Norra allikas. See on seni teadaolevalt Eesti veerohkeim allikas, mis annab vett 2 100 000 liitrit tunnis. Allikad annavad alguse Oostriku jõele, mis on Põltsamaa jõe lähtejõgesid.
Orduaja lõpul kuulus mõis ordurüütel Gerdt von Bravele. 1626. aastal omandas mõisa Heinrich Knorring, kelle nime järgi sai paikkond nime ja kelle järeltulijad olid Norras 1908. aastani.
1792 ehitati Norra mõisahoone, mis koos kõrvalhoonete, pargi ja allikate, kanalite ja lüüside süsteemiga kuulus esinduslikemate Eesti mõisaansamblite hulka.
Jõeküla tee ja mõisa vahel on Norra allikajärv.
Norrast 3,5 km lõunas on 6 m lai ja 5 m sügav Sopa allikas. Norrast 4,5 km lõunas asub Võlingi allikas, kus maa alt voolab sekundis välja 220 l vett. Tõusuallikaile mõnisada meetrit allavoolu on antud allikateuurija Gustav Vilbaste nimi. Allikaist suurim on 10 m lai. Norrast 1,4 km läänes on veel üks tähelepandav allikas – Kiltre ehk Värviallikas, mis sisaldab suurel hulgal pliid, tsinki, vaske jm. värvilisi metalle olles sellega unikaalne kogu Baltikumis. 1980. aastal loodi 4180 ha suurune Norra allikate ja Endla soo kaitseala.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 5.03.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.