Käru vald
See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; varasemate valdade kohta vaata artiklit Käru vald (Simuna kihelkond), Käru vald (Vändra kihelkond), Käru vald (Käru kihelkond) ja Käru vald (1939) |
Käru vald oli vald Rapla maakonnas.
Käru vald | |
---|---|
Pindala: 215 km² (2016)[1] | |
Elanikke: 600 (1.01.2017)[2] | |
Rahvastikutihedus: 2,8 in/km² | |
EHAKi kood: 0375[3] | |
Keskus: Käru alevik | |
Käru vallavanem oli Elari Hiis.[4]
Asustus
muudaKäru vallas oli Käru alevik ja 8 küla: Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu ja Sonni.
1. juuli 2006 seisuga ei olnud vallas arvel ühtegi töötut.
Territooriumi üldiseloomustus
muudaKäru valla üldpindala oli 214,9 km², mis moodustas 7,2% Raplamaast ja oli üks Eesti väiksemaid valdu.
Valla administratiivkeskus paiknes Käru alevikus. Valla keskusest Türile on 18, Raplasse 32 ja Tallinna umbes 80 km.
Paiknemine
muudaKäru vald asus Rapla maakonna kaguosas. Eesti kontekstis asetses vald Kesk-Eestis ning piirnes põhjas Rapla maakonna Kaiu valla, läänes Rapla maakonna Kehtna valla, idas Järva maakonna Türi valla ja Väätsa valla ning lõunas Pärnu maakonna Vändra vallaga. Valla keskuseks on Käru alevik, mis asub ka valla geograafilises keskmes.
Ajalugu
muudaKäru vald on olnud kolme maakonna (Harju-, Järva- ja Pärnumaa) piirimail ning eri aegadel tervenisti või osaliselt kuulunud ka nende koosseisu. Ka viimati oli Käru asend kolme maakonna piirimail, kuid kuulus tervenisti Rapla maakonna koosseisu.
Käru piirkond, kuhu kuulusid Lelle, Käru ja Eidapere mõis, kingiti Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt von Staudenite suguvõsale.
Käru piirkond on aegade ja halduskordade muutumisel kuulunud nii Harjumaa, Järvamaa kui ka Pärnumaa juurde. Valdavalt on ta siiski olnud Pärnumaa abikihelkond. Järvamaaga liideti Käru vald 1920. aastal, kui see oli talude arvult (401 talu) üks Eesti pisemaid.
Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal (1918. aastal) kuulus Käru vald Pärnu maakonna Vändra kihelkonda. 1921. aastal muudeti maakondade piire ja Käru vald läks Järvamaa koosseisu.
1939. aasta haldusreformiga muutusid valdade piirid, osa valdu kaotati. Käru vald saavutas mõningaste muutustega oma praegused piirid. Ingliste valla likvideerimisega Harjumaal tulid Kädva, Metsari, Sonni ja Tammistu külad Käru valla koosseisu. Osa Ingliste vallast jäi ka Harjumaale – Kuimetsa (praegu Kaiu vallas) ja Kehtna valda. Eesti ühendamisel Nõukogude Liiduga jäid valla piir ja kuuluvus samaks. 1950. aastal toimus Eesti NSV-s haldusreform, mille käigus asendati maakondade ja valdade süsteem rajoonide ja külanõukogudega.
1959. aastal toimus rajoonide ühendamine, mille tagajärjel Türi rajooni maad jagati Paide ja Rapla rajoonide vahel ning Käru külanõukogu läks üle viimase koosseisu. Järgmisel aastal likvideeriti Lelle külanõukogu ja senise Käru külanõukogu põhjaosa liideti külanõukogu ülejäänud territooriumiga. Samas aga läksid Käru külanõukogust välja endised Võidula sovhoosile kuulunud maad ehk Kullimaa piirkond, mis liideti Aluste külanõukogu koosseisu Pärnu rajoonis. 1960. aastal liideti Kõdu küla ja 1970 Kullimaa piirkond taas Käru külanõukoguga.
Sellega jõuab ka Käru valla praeguste piiride kujunemine põhiliselt lõpule.
Taastatud Eesti Vabariigis sai Käru valla õigused 1991. aastal.[5] 2017. aastal ühines Käru vald Türi vallaga.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 26.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Harju maakonna Saue valla, Rapla maakonna Järvakandi ja Märjamaa alevi ning Juuru ja Käru valla, Saare maakonna Kaarma valla, Tallinna Maardu linna ja Valga maakonna Hummuli valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 21.11.1991)