Vändra rajoon
Vändra rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.
Vändra rajoon moodustati 1950 septembris seoses maakondade likvideerimisega, Pärnumaa idaosa Kaisma, Lelle, Tori ja Vändra valla maadest ning Harjumaa Järvakandi valla maadest. Rajooni keskus asus Vändra alevis. Rajooni kuulusid algselt Vändra, Tootsi ja Järvakandi alev ning Aesoo, Aluste, Eidapere, Kaisma, Kase, Kõnnu, Rõusa, Suurejõe, Tehaste, Tõia, Vihtra ja Vändra külanõukogu.[1]
Pärast külanõukogude ühendamisi 1954 juunis jäi Vändra rajooni 6 külanõukogu: Aesoo, Aluste, Eidapere, Kaisma, Rõusa ja Tori külanõukogu.[2]
1963 jaanuarist Vändra rajoon likvideeriti. Vändra ja Tootsi alev, Aluste, Kaisma, Tori ja osa Rõusa külanõukogust arvati Pärnu rajooni koosseisu. Järvakandi alev ja Eidapere külanõukogu arvati Rapla rajooni koosseisu. Rõusa külanõukogu ja likvideeritud Aesoo külanõukogu Kaansoo kolhoosi maa-alad liideti Viljandi rajooni Suure-Jaani külanõukoguga.[3]
Viited muuda
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlus "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlus "Eesti NSV külanõukogude ühendamisest". Eesti NSV Teataja, 1954, 10, 104
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21. detsembri 1962 seadlus "Eesti NSV territooriumi administratiivses jaotuses muudatuste tegemise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja, 1962, 51, 183