Leon Johanson
Leon Johanson (1. november 1897 Rakvere – 2. märts 1984 Tallinn) oli eesti arhitekt.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/Tootsi_jaamahoone.jpg/220px-Tootsi_jaamahoone.jpg)
1900. aastal asus perekond elama Peterburi, kus Leon õppis Larini gümnaasiumis (1908–1917) ja Tsiviilinseneride Instituudis (1917–1920). 1920–1921 jätkas ta õpinguid Tallinna Tehnikumis ning seejärel (1921–1924) Karlsruhe Tehnikaülikoolis, mille lõpetamisel omandas arhitektikutse.[1]
Johanson töötas Eesti Raudtee Valitsuses ja Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonnas planeerimisarhitektina, 1945. aastast Arhitektuuri Valitsuses.[1]
Ta maeti 7. märtsil 1984 Tallinna Rahumäe kalmistule.
Töid
muudaLeon Johansoni projektide järgi ehitati jaamahooneid, raudteetöötajate elamuid ja muid raudteehooneid järgmistele raudteelõikudele:[1]
- 1926–1928 Lelle–Pärnu ja Vändra-Viluvere;
- esimese tüüpprojekti järgi ehitati suured puidust jaamahooned järgmistesse jaamadesse: Eidapere, Sindi, Tori, Viluvere ja Vändra, neist Tori ja Viluvere jaamahooned on tänapäevaks hävinenud;
- teise tüüpprojekti järgi ehitati jaamahooned järgmistesse pooljaamadesse: Luuri, Koogiste, Kõnnu, Tammiste ja Tootsi.
- 1928–1931 Rapla–Virtsu;
- 1929–1931 Tartu–Petseri;
Johansoni tööd esindavad 20. sajandi esimese poole traditsionalismi.[1]
- Korterelamu Nõmme-Kase 6; veel elamuid ja eramuid Nõmmel. Ilmselt on tema projekteeritud ka siiani säilinud Turba raudteejaam.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996.