Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1991–2009 eksisteerinud vallast; 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Kaisma vald (1939); veel varasema valla kohta vaata artiklit Kaisma vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)

Kaisma vald oli vald Pärnu maakonna põhjaosas. 27. oktoobril 2009 ühines Kaisma vald Vändra vallaga.

Kaisma vald

Lipp Vapp
Kaisma valla lipp Kaisma valla vapp

Pindala: 184 km²
Elanikke: 574 (seisuga 1.01.2006)
EHAKi kood: 0276[1] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kaisma
Eesti kaisma vald.png

Kaisma valla naabriteks olid läänes Halinga vald, idas Vändra vald, lõunas Are, Tootsi ja Tori vald ning põhjas Rapla maakond.

MajandusRedigeeri

Vallas tegeldi juba iidsetest aegadest põllumajandusega.

Veel tegeldi vallas metsavarumise, puidutöötlemise, kaubanduse, autotranspordi ja turismiga ning töötas ka väike õmblustsehh.

Valla pindalast oli 51% metsamaad ja 14% haritavat maad.

MaakasutusRedigeeri

Valla pindalast oli 51% metsamaad ja 14% haritavat maad.

RahvastikRedigeeri

AsustusRedigeeri

Kaisma vallas oli 7 küla: Kaisma, Kergu, Kõnnu, Metsavere, Metsaküla, Rahkama ja Sohlu.

Valla asustustihedus oli 3,4 elanikku 1 km² kohta.

AjaluguRedigeeri

Algselt kuulusid hilisema Kaisma valla alad Korbe (Pärnu Jaagupi) kihelkonna koosseisu. Mõisatest olid elujõulisemad Kaisma rüütlimõis, Kergu kroonumõis, Annamõisana tuntud Pööravere mõisa karjamõis, krahv Keiserlingile kuulunud Kõnnu jahimõis ja Viluvere mõis.

Kaisma vald asutati Eesti Vabariigi algaastail.

Aastal 1938 liideti Kaisma vallaga osa Enge vallast (Metsavere) ja Viluvere vald.

Aastal 1950 Kaisma vald likvideeriti ning moodustati Kaisma külanõukogu ja Kõnnu külanõukogu, hiljem liideti Kaisma külanõukoguks.

19. detsembril 1991 muudeti Kaisma külanõukogu Kaisma vallaks.[2]

Jaanuaris 2009 tegi Kaisma vallavalitsus Vändra vallale liitumisettepaneku, mille Vändra vallavolikogu ka 28. jaanuaril vastu võttis.[3]

HaridusRedigeeri

Mõisakoolina asutati Kaisma kool 1770. aastal. Endise valla territooriumil on üks kool, mis valmis 1964. aastal ja seal õppis 2002. aastal 83 õpilast. Koolihoones töötab ka lasteaed.

Kaisma kultuuriajaloo esimeseks tähiseks oli Eesti Aleksandrikooli Kergu abikomitee asutamine 1872.

Endise valla territooriumil on ka kultuurimaja, kus tegutsevad taidlusringid.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri