Talli vald
Talli vald ehk Tali vald oli vald Saarde kihelkonnas Pärnumaal. Vallamaja asus Talli külas.[1]
Vald asutati 1866. aastal. 1939. aasta vallareformiga moodustati uus Tali vald.
Ajalugu muuda
Põhjasõja tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa Vene impeeriumile. 1724. aasta adramaarevisjoni materjalidest võib lugeda, et Tali on hajatalu[2]. Laiksaare karjamõis[küsitav] (teistel andmetel riigimõis[3]) eraldati 1724. ja 1731. aasta vahel Kilingi mõisast ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana[2]. 1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik[2]. 1752 Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele[2].
1862. aastal hakkas tegutsema Tali vallakohus, mille eesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau[2]. 1866. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust[2].
1863. aastal asutati Talile rahvakool[2].
1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses 3 liiget, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon[2]. 1911. aastal asutati Talli piimaühing[2].
1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Lõplikul piiriajamisel Lätiga 1924 sai Tali vald Valmiera maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud[2].
1926 asutati Majandusühisuse otsusega Talile harukauplus, mis alustas tegevust 1. augustil 1927[2]. Harukaupluse kaubaartikliteks olid rohuniitjad, loorehad, põllutööriistad, tarbekaup, piiritus ja viin. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu[2].
Haridusministeerium tunnistas 1938 õppetaluks ja 1939 õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment[2].
1939. aasta vallareformiga läks valla maa-ala, koos Jäärja, Kilingi ja Pati vallaga täielikult uue Tali valla koosseisu.