Ava peamenüü

Abja rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.[1]

Abja rajoon moodustati 1950 septembris seoses maakondade likvideerimisega, hõlmates Viljandimaa lõunaosa ja Pärnumaa kaguosa. Rajooni keskus asus Abja-Paluoja alevis. Rajooni kuulusid algselt Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev ning Abja, Halliste, Kaarli, Kangru, Kariste, Paluoja, Penuja, Pera, Polli, Pöögle, Rajangu, Sudiste, Tuhalaane, Uue-Kariste ja Äri külanõukogu.[2]

Pärast külanõukogude ühendamisi juunis 1954 jäi Abja rajooni 7 külanõukogu: Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Lilli, Polli ja Rajangu külanõukogu.[3]

Veebruaris 1959 liideti Abja rajooniga suurem osa likvideeritud Kilingi-Nõmme rajoonistKilingi-Nõmme linn ning Jäärja, Kanaküla, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu.[4]

Jaanuarist 1963 Abja rajoon likvideeriti. Selle alad jagati Viljandi rajooni ja Pärnu rajooni vahel, nii et Kilingi-Nõmme linn, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu liideti Pärnu rajooniga ning Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev, Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Polli ja Rajangu külanõukogu liideti Viljandi rajooniga.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1. kd, Tallinn, Valgus: 1985
  2. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlus "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
  3. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlus "Eesti NSV külanõukogude ühendamisest". Eesti NSV Teataja, 1954, 10, 104
  4. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlus "Eesti NSV rajoonide reorganiseerimisest". Eesti NSV Teataja, 1959, 6, 38
  5. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21. detsembri 1962 seadlus "Eesti NSV territooriumi administratiivses jaotuses muudatuste tegemise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja, 1962, 51, 183