See artikkel räägib Läti linnast; Virbi valla küla kohta vaata artiklit Skrunda (Virbi vald)

Skrunda (läti) on linn Lätis Kurzemes Kuldīga piirkonnas. Kuulus varem Kuldīga rajooni. Asub merepinnast 35 meetri kõrgusel Venta jõe kaldal. Linna läbib Riia–Liepāja raudtee; linnas asub Skrunda raudteejaam. Linnas on keskkool, kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Skrunda
läti Skrunda
Rainise tänav Skrundas
Pindala: 4,4 km² (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1767 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 56° 41′ N, 22° 1′ E
Skrunda (Läti)
Skrunda

Linna järgi on nime saanud Vormsi lademe Skrunda kihistu.[3]

Ajalugu

muuda

Skrundat kui kuralaste Bandava muinasmaakonna aladel asunud asulat mainiti kirjalikult esimest korda aastal 1253 (Scrunden). Aastal 1368 ehitati Venta jõe vasakule kaldale Skrunda ordulinnus. Kuramaa hertsogiriigi ajal toodeti asulas klaasi ja püssirohtu, valmistati naelu, kahurite ja püsside tarvikuid.[4] Aastal 1685 hakkas asulat läbima hertsogiriigi tähtsaim postimaantee marsruudiga JelgavaDobeleBlīdeneSaldus–Skrunda–GrobiņaLiepājaSventaMemel.

Põhjasõja ajal hävitasid Rootsi väed sealse linnuse, mille kohale rajati Skrunda mõis. 1919. aastal toimus asula all lahing Punaarmee ja Oskars Kalpaksi juhitud Läti vägede vahel. Aastal 1920 jagati Skrunda mõisa maad laiali. Aastal 1929 valmis raudtee. Aastal 1935 tegutses asulas vesiveski, seal töötasid kaks saeveskit ja linavabrik.

Aastal 1961 sai Skrundast alev. Linn aastast 1996.

Skrunda lähedal asus Nõukogude okupatsiooni ajal Skrunda radarijaam, mis pärast Läti taasiseseisvumist jäi Venemaa valdusse. Venelased demonteerisid jaama ja andsid ala Lätile üle alles 1999. aasta oktoobris.

Aastani 2021 oli linn Skrunda piirkonna keskus.

Kaitstavad objektid

muuda

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Skrunda ordulinnus.[5]

Looduskaitse all on mänd kõrgusega 14 ja ümbermõõduga 2,99 meetrit. Osa linnast jääb Skrunda kalatiikide hoiualale.[6]

Sõpruslinnad

muuda

Galerii

muuda

Viited

muuda
  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  3. Stratigraafia terminoloogia
  4. Enciklopēdija Latvijas pilsētas. Rīga: Preses nams, 1999. - 462 lk.
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 4.04 2021
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 4.04 2021

Välislingid

muuda