Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal

Eestimaa kubermangu postimaanteed

muuda

Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Liivimaa kindralkuberner (1629—1634) Johan Skytte andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.

 
Eestimaa kubermangu postimaanteed ja postijaamad, 1820. aastal

Eestimaa kubermangu läbis kolm suuremat postiteed ehk trakti, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.[1]

Lisaks tegutses ajutiselt lühemad trasse nagu näiteks Tallinna–Haapsalu postimaantee.

Liivimaa kubermangu postimaanteed

muuda
 
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1808. aastal

Liivimaa kubermangu, mille põhjaosa moodustas Lõuna-Eesti, läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.[2][3]

Viited

muuda
  1. Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.26–27
  2. Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.176–178
  3. Elmar Ojaste, HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL, http://www.filateelia.ee

Välislingid

muuda