Johan Skytte
Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Elulugu
muudaJohan Skytte sündis Nyköpingi linnapea (borgmästare) Bengt Nilsson Skräddare ja Anna Andersdotteri pojana.
Schroderuse nime all õppis ta Nyköpingis ja Stockholmis ning üheksa aastat välismaal; Schroderus on latiniseeritud vorm tema perekonnanimest Skräddare ("rätsep"). Johan Bengtsson Schroderus õppis Rootsis ning 9 aastat Saksamaa ülikoolides: Wittenberg, Frankfurt, Marburgi ülikoolis, kus talle avaldasid mõju ka humanismi ideed[1]. Pärast naasmist välismaalt 1602. aastal palgati ta Rootsi troonipärija, hilisema kuningas Gustav II Adolfi eraõpetajaks. 1603. aastal sai ta riigikantselei sekretäriks, 1604. aastal tõsteti ta aadliseisusse, kus ta võttis endale väljasurnud aadlisuguvõsa järgi nimeks Skytte, millega ta väitis end ema poolt sugulane olevat.
1610. aastal läkitati Johan Skytte Londonisse diplomaatilise ülesandega paluda noorele printsile Inglise kuninga James I tütre Elizabeth Stuarti kätt, mis ei saanud küll teoks, kuid selles polnud süüdi Skytte. 1611. aastal sai temast Västmanlandi asehaldur. 1612. aastal sai ta kammernõunikuks. Seoses Gustav II Adolfi plaaniga ühendada Euroopa protestantlikud riigid ühiseks võitluseks katoliikluse vastu, juhtis Skytte 1617. aastal suurt saatkonda Taani, Lüübekisse, Hollandisse ja Inglismaale.
1617. aastal osales Skytte kuninga kroonimisvande kirjutamises, sai riiginõunikuks. 1621. aastal kuningas Gustav II Adolfi äraolekul, oli ta nende 9 riiginõuniku seas, kes juhtisid Rootsi riiki. Vastuolud viisid ta konflikti mõjuvõimsa Oxenstiernade perekonnaga, kellest Axel Oxenstierna oli riigikantsler 1632–1644, selle vennast Gabriel Gustafsson Oxenstiernast sai aga Skytte peamine vastane. Hiljem oli Skytte aastatel 1622–1645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja-Soome laamanina[2] 1624. aastal tõsteti Gustav II Adolfi poolt vabahärraseisusesse ja kanti 1625. aastal Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana, Skytte af Duderhoff, nr 8 all[3] 1627. aastast kuulusid Johan Skyttele Haaslava ja Hilja mõis[4].
10. detsembril 1629. aastal nimetati Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt ametisse Liivimaa kindralkuberner ja Johan Skytte oli 1629–1634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president (ja asutaja) ning saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645.
Johan Skytte oli ka Gustav II Adolfi nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad – eestlased ja lätlased.
Johan Skytte oli Upplandis Grönsö ja Smålandis Strömsrumi härra,[5] ning Ingerimaa kubermangus asuva Duderhofi vabahärra (1624).[6]
Tänini kannab Rootsis terve rida koole Skytte nime, kuid vaid üks neist loodi tõepoolest Johan Skytte algatusel: Skytte Kool (Skytteanska skolan), mis rajati Lyckseles Lapimaal 1631, kuid kolis 1867. aastal Tärnabysse. Selle panuse tõttu suhteliselt mahajäänud Põhja-Rootsi haridusellu nimetati tema järgi 1956. aastal Umeås rajatud Kuninglik Skytte Selts.
Tartu Ülikooli 375. aastapäeval 2007 avati Tartus Riigikohtu hoone ees Johan Skytte monument.
Perekond
muudaJohan Skytte abiellus 5. jaanuaril 1605 šoti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näfiga (surnud 1649), kelle vanemad olid Västmanlandi, Dalarna ja Bergslageni asehaldur ning palgasõdur Jacob Näf (surnud 1598) ja Carin Kampe.[7]
Abielust sündisid pojad Bengt Skytte ja Jakob Skytte ning tütred Vendela ja Anna.[8] Bengt Skytte oli 1655–1656 Liivimaa sõjavägede saadik, Eestimaa kuberner, Jakob Skytte aga Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana) üliõpilane ja 1632–1633 ka esimene rektor (rector illustris). Vendela Skytte oli tuntud kirjanik, keda peeti Rootsi harituimaks naiseks enne kuninganna Kristiinat.
Johani vend Lars Skytte oli Nyköpingi linnapea ning hiljem Stockholmi ja Uppsala lossi asehaldur.[9]
Vaata ka
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johan Skytte |
Viited
muuda- ↑ Helmut Piirimäe, Kõrgema kooli eelloost Tartus, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 38, 24 detsember 1971, lk 3
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk 468–469
- ↑ Gabriel Anrep, Skytte af Duderhoff, Svenska adelns ättar-taflor utgifna af gabtrial Anrep Fjerde afdelningen: Skytte af Duderhoff-Östner, jemte tillägg, Rättelser och Slutord, Stockholm 1864, P. A. Norstedt & Son̈er, 1861, s. 1
- ↑ Haaslava ja Hilja mõis - 1410 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
- ↑ Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, lk.144
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.65
- ↑ Kongl. Svea Hofrätts Presidenter samt Embets- och Tjenstemän 1614–1898. Biografiska anteckningar samlade och utgifna af A. Anjou, Eksjö: Eksjö Tryckeri-Aktiebolag, 1899, lk.29
- ↑ Frans Michael Franzén: Minne af Riks-Rådet Friherre Johan Skytte / Minnesteckningar öfver utmärkte svenske statsmän, hjeltar, lärde, konstnärer och skalder, lk.108
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.279–280
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Johan Skytte |
- Johan Skytte korraldus aastast 1632 Tartu Ülikooli avamise kohta Eesti Ajalooarhiivi fondis
- Sugupuu ja lühibiograafia (taani keeles)
- Elulugu (1890), lk. 1364–1365 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- adelsvapen.com: Skytte af Duderhof nr 8
- Svenskt biografiskt handlexikon II:472, Skytte, Johan Bengtsson, Svenskt biografiskt handlexikon II:473, Skytte, Johan Bengtsson
| Eelnev Gustaf Horn |
Liivimaa kindralkuberner 1629—1634 |
Järgnev Nils Mannersköld |