Vendela Skytte
Vendela Skytte (ka Wendela Skytte; 8. detsember 1608 – 18. august 1629) oli Rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar.
Vendela Skytte vanemad olid Liivimaa kindralkuberner ning Tartu Ülikooli rajaja Johan Skytte ja tema naine, šoti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näf. 1626. aasta mais abiellus Vendela Hans Kylega. Tema isa andis tütardele sama hariduse kui poegadelegi ning Vendela oli hea õpilane. Ta valdas soravalt kreeka, ladina, prantsuse ja saksa keelt, oli prosaist ja luuletaja, samuti tunti teda kõrgetasemelise kirjavahetuse poolest, mida ta pidas osalt ladina keeles. Imetleti ka tema õe Anna Skytte head haridust.
Eluajal tunti Vendela Skyttet õpetatud naisena ning haritud naise näitena meenutatakse teda hiljemgi. Teda on nimetatud Rootsi harituimaks naiseks enne kuninganna Kristiinat. Ta pidas salongi, kus ümbritses ennast teadlaste ja kunstnikega ning osales päevapoliitilistes debattides. Vendela tarkust ja vaimukust hinnati kõrgelt ning Georg Stiernhielm nimetas teda "oma aja ja soo imeks" ("Sexus et sæculi miraculum"). Ühe legendi järgi pidas Vendela Braunsbergis õpetatud katoliiklastega debati, kus võitis mehi oma kõneosavusega, "seades oma parema ladina keele abil kahtluse alla katoliikluse kõige pühamad ideaalid".
Vendela Skytte suri Stralsundis katku koos vastsündinud lapsega, temast jäi maha kaks tütart. Tema surnukeha toodi Rootsi ja maeti Uppsalasse. Ka tema tütart Hillevi Kylet tunti ühena riigi õpetatumatest naistest.
1820. aastail avatud Rootsi riiklikus portreegaleriis Gripsholmis oli ta esimese kuue Rootsi ajaloo nimekama naise seas, kelle portree kogusse arvati, kõrvuti püha Birgitta, Hedvig Charlotta Nordenflychti, Barbro Stigsdotteri, Sophia Rosenhane ja Sophia Elisabet Brenneriga.
Kirjandus muuda
- Peter Englund, "Ofredsår"
- A. L. Stjerneld (anonym), "Gripsholmgalleriet" (Stockholm 1833)
- Wilhelmina Stålberg, "Anteckningar om svenska qvinnor" ("Märkmeid rootsi naistest")