Ava peamenüü

Nils Assersson Mannersköld (ka Niels Mannerschildt, Nicolaus Mannerskiöld; 1586 Västergötland30. märts 1655 Näsi mõis, Åtvid, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Sündis Asser (Nilsson) Pederssoni pojana ja sai 1612. aastal Rootsi aadliks nr. 128 ja uueks perekonnanimeks Mannersköld.[1] 1625. aastal sai Östgöta rüütlitekompanii (Östgötafanan) ülemaks, võttis 7. jaanuaril 1626. aastal osa rootslastele võidukast Wallhofi lahingust (Valle küla Zemgales) Poola vastu ja määrati samal aastal Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje asehalduriks ja Ingerimaa kuberneriks Narva linna.[2] 5. jaanuarist 1633 asehaldur ja kuberner Tartus ja 26. jaanuarist 1644 kuni 1648 Älvsborgi lääni asehaldur ja Göteborgi komandant.

Talle kuulus Lielvārde (Lennewarden) mõis.

Tema vend Kristoffer Assersson Mannersköld (sündinud 1583) oli samuti sõjaväelane, teenis välja koloneli auastme, oli rügemendiülem, aastast 1625 Gustav II Adolfi poolt kingitud Nītaure (Nietau) mõisnik Vidzemes[3] ja aastast 1626 Koknese (Kokenhusen) komandant Liivimaal.

PerekondRedigeeri

Abiellus Kristina Böckleriga (surnud 1636), kes oli rittmeister Johan Bökleri ja Karin Eriksdotter Slangi tütar. Abielust sündisid:

Teistkordselt abiellus 22. märtsil 1641. aastal Hõreda mõisa (Hördel) pärijanna Anna Wrangelliga (surnud 1681)[8], kes oli maanõunik Moritz von Wrangelli ja Sikeldist pärit Christina von Wrangelli tütar ja oli lesestunud 1626. aastal sõlmitud abielust Kaarli (Sommerhusen) ja Lellapere mõisniku, ooberst Claus Hastferiga (surnud 1637).[9]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri