Ava peamenüü
Bocki (Lahmuse) suguvõsa vapp

Timotheus Eberhard von Bock (24. november (13. november vkj.) 1787 Tartu23. aprill (11. aprill vkj.) 1836 Võisiku mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa dissident ja sõjaväelane.

Temast räägib Jaan Krossi 1978. aastal ilmunud romaan "Keisri hull".

EluluguRedigeeri

Timotheus Eberhard von Bock sündis Võisiku mõisniku Georg Karl Heinrich von Bocki ja Katharina Margaretha Berens von Rautenfeldi pojana.

Bock astus vene sõjaväkke ja võttis osa Napoleoni vastastest sõdadest. Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme.

1816. aastast elas ta Võisiku mõisas.

1818. aastal saatis ta keiser Aleksander I-le Venemaa konstitutsiooni projekti, milles taunis isevalitsust ja pärisorjust. Seepeale Bock vahistati ja 18181827 oli ta Schlüsselburgi kindluses vangis.

Oma kirjas keisrile on ta öelnud: "Minu süda kuulub tervenisti ainult suurele rahvale, kellega tihedas ühenduses olen ma ette võtnud ja teoks teinud seda, mis kõige suurepärasem siin maailmas (...) Isegi, kui Venemaal puuduks aadelkond, hõivaks tema rahvas ikkagi silmapaistva koha tsiviliseeritud rahvaste hulgas. See, kellel endal on olnud võimalus võrrelda eri maade alamklasse, leiab, et vene habemik on esimesel kohal Euroopas oma religioossuse, kodumaa-armastuse, puhtsüdamlikkuse, toimekuse, taibukuse poolest. Ta kutsus ka liivimaalasi venestuma: "Me peame olema venelased, me võime saada venelasteks, saagem siis venelasteks." Ta loetles vaimustusega suurte vene luuletajate, skulptorite, kunstnike, heliloojate ja näitlejate nimesid ja rõhutas, et Venemaal on olemas suurte teenetega riigimehi, kes suudavad lahendada ülesandeid Euroopa mastaabis[1].

Timotheus Eberhard von Bock lõpetas elu enesetapuga. Ta on maetud koos abikaasaga perekonnakalmistule.

PerekondRedigeeri

Kujutamine kultuurisRedigeeri

Ta on peategelane Jaan Krossi romaanis "Keisri hull".

Mikk Mikiveri samanimelises Draamateatri lavastuses 1984. aastal kehastas Bocki Paul Poom.[2] Viljandi Ugala teatri lavastuses esitas seda rolli Peeter Tammearu.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Karl Hein. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn 2012. Lk. 130
  2. Keisri hull (1984)
  3. Keisri hull (2006)

VälislingidRedigeeri