Pedja jõgi
Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke, varem arvati teda hoopis Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks (A. Loopmann, 1979). Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi (varem ka Paala jõgi). Suurim laius on Pedja jõel enne Emajõkke suubumist, mis on umbes 55 meetrit. Pikkus 125 km, valgla 2688 km².
| Pedja jõgi | |
|---|---|
 Pedja ülemjooksul Metsakülas | |
| Lähe | Simuna allikajärv |
| Suubub | Emajõkke |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 2688 km² |
| Pikkus | 125 km[1] |
| Langus | 69,3 m |
| Lang | 0,57 m/km |
| Vooluhulk | 10,9 m³/s |
| Parempoolsed lisajõed | Pikknurme jõgi |
 | |
Jõe ääres asuvad Jõgeva alevik ja Jõgeva linn. Pedja suuremad lisajõed on Põltsamaa, Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi.
AjaluguRedigeeri
Aastail 1843-1844 puhastati jõgi alamjooksul kuni Põltsamaa jõeni ja Tartust hakkas Rõika-Meleski peeglivabrikuni kurseerima aurulaev Karl.[2]
Aastail 1923-1924 loeti jõe alamjooksu laevatatavaks veeteeks. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Ka lõiku ülevalpool Jõgevat loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks), kuigi sealne lõik oli seda ainult ajutiselt.[3]
HeraldikaRedigeeri
Pedja jõgi on kujutatud Jõgeva linna ja Karla Liivola vapil.
PilteRedigeeri
Simuna Katkuallikas – Pedja jõe algus.
Pedja jõgi Jõgeval.
Pedja allpool Painküla paisu.
Pedja allpool Härjanurme paisu
Pedja jõgi ja paisjärv Jõgeva alevikus 2022. aasta juunis
.JPG)
ViitedRedigeeri
- ↑ Pedja jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ Liisa-Lota Kaivo Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi Eesti Loodus nr 2012/9
- ↑ Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17
