Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke, varem arvati teda hoopis Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks (A. Loopmann, 1979). Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi (varem ka Paala jõgi). Suurim laius on Pedja jõel enne Emajõkke suubumist, mis on umbes 55 meetrit. Pikkus 125 km, valgla 2688 km².

Pedja jõgi
Pedja ülemjooksul Metsakülas
Pedja ülemjooksul Metsakülas
Pedja ülemjooksul Metsakülas
Lähe Simuna allikajärv
Suubub Emajõkke
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 2688 km²
Pikkus 125 km[1]
Langus 69,3 m
Lang 0,57 m/km
Vooluhulk 10,9 m³/s
Parempoolsed lisajõed Pikknurme jõgi
Kaart
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis
Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis

Jõe ääres asuvad Jõgeva linn, Jõgeva alevik ja Puurmani alevik. Pedja suuremad lisajõed on Põltsamaa, Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi.

Ajalugu

muuda

Aastail 1843-1844 puhastati jõgi alamjooksul kuni Põltsamaa jõeni ja Tartust hakkas Rõika-Meleski peeglivabrikuni kurseerima aurulaev Karl.[2]

Aastail 1923-1924 loeti jõe alamjooksu laevatatavaks veeteeks. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Ka lõiku ülevalpool Jõgevat loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks), kuigi sealne lõik oli seda ainult ajutiselt.[3]

Heraldika

muuda

Pedja jõgi on kujutatud Jõgeva linna ja Karla Liivola vapil.

Viited

muuda
  1. Pedja jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 16.03.2022.
  2. Liisa-Lota Kaivo Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi Eesti Loodus nr 2012/9
  3. Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17

Välislingid

muuda