Karl Schlossmann

eesti mikrobioloog

Karl Richard Benjamin Schlossmann (19. veebruar 1885 Puurmani vald17. detsember 1969 Stockholm) oli Eesti mikrobioloogia rajaja, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ning 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia president.

Karl Schlossmann
Nikolai Triigi joonistus "Prof. Karl Schlossmann'i portree" (1930)

Elukäik ja teadustegevus

muuda

Karl Schlossmann sündis 1885. aastal Puurmanni vallas Tartumaal talupidaja peres noorima lapsena[1]. Keskkoolihariduse omandas ta Tartu Reaalkoolis, mille põhikursuse lõpetas 1904 ja täiendava klassi aasta hiljem. 1905. aastal astus K. Schlossmann Riia Polütehnilise Instituudi inseneriteaduskonda, kuid õppis seal ainult ühe semestri. 1906. aasta sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis arstiteaduskonnas, ja lõpetas ülikooli cum laude 1911. aastal. korporatsiooni Sakala vilistlane. Juba üliõpilaspõlves, aastail 1910–1911 töötas K. Schlossmann professor Aleksander Paldroki juhendamisel alamassistendina naha- ja suguhaiguste ambulatooriumis. Sel perioodil algas tema kui mikrobioloogi kujunemine.[2]

1912. aastal töötas K. Schlossmann lühikest aega assistendina sisehaiguste professori Karl Dehio juures. Seejärel oli ta kuni 1914. aastani Paide maakonnaarst. Esimeses maailmasõjas osales ta juba bakterioloogina. 1918. aastal naasis K. Schlossmann Tartusse ja alustas tööd bakterioloogialaboratooriumis, kuid saadeti peagi Nõukogude Venemaale Voroneži, kuhu oli evakueeritud Tartu Ülikool koos oma varadega. Voroneži ülikoolis kaitses ta 2. augustil 1920 teadusliku töö "Autoseroterapia sifilisa"[2], mida hiljem Eestis loeti arstiteaduse doktori (dr. med.) vääriliseks[3].

1920. aasta septembris valis Tartu Ülikooli nõukogu K. Schlossmanni bakterioloogiadotsendiks hügieeni õppetooli juures. Tema initsiatiivil loodud bakterioloogiakabinet kujunes hiljem bakterioloogiainstituudiks, mille juhatajaks jäi K. Schlossmann kuni 1944. aastani.[2]

Karl Schlossmann viibis korduvalt Euroopa juhtivates õppe- ja teaduskeskustes Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Šveitsis, Rootsis, Soomes jm; esines esinduslikel teadusfoorumitel (1930 Pariisis rahvusvahelisel mikrobioloogide kongressil, 1934 Varssavis rahvusvahelisel tuberkuloosi vastu võitlemise kongressil jm). Tuntud õpetlasena oli ta valitud Prantsuse Officier de l’instruction publique’i (1929), Läti Société de Biologie (1933) ja Soome Lääkäriseura Duodecimi (1933) korrespondentliikmeks.[2]

1934–1937 oli Karl Schlossmann Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Kui 1930. aastatel hakati ette valmistama Eesti Teaduste Akadeemia asutamist, võttis Schlossmann neist Rahvasteliidu Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Rahvusliku Komitee liikmena osa. Riigihoidja Konstantin Pätsi otsusega sai Tartu Ülikooli bakterioloogiaprofessorist K. Schlossmannist Eesti Teaduste Akadeemia loodusteaduste sektsiooni tegevliige ja ta valiti 1938. aastal viieks aastaks akadeemia presidendiks. Nii palju ei olnud talle siiski aega antud: nõukogude võim likvideeris akadeemia juba kahe aasta pärast.[2]

1944. aastal emigreerus K. Schlossmann Rootsi, kus ta jätkas teadustööd Karolinska haigla kuningas Gustaf V uurimisinstituudis Stockholmis.[2] Schlossmanni teadustöö sel perioodil on seotud reumatoidartriidi serodiagnostikaga. Koostöö instituudi rajaja ja juhataja tuntud sisehaiguste arsti ja reomatoloogi Nanna Svartziga andis talle juurdepääsu moodsale teaduslaborile, tippteadlaste seltskonnale ja kirjastamisele ingliskeelsetes teadusajakirjades, kus ilmus kümne aasta jooksul umbes 20 teadusartiklit, mille kaasautor ta oli.[1]

K. Schlossmann oli Rootsi Eestlaste Esinduse Esinduskogu liige, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ja Eesti Arstide Seltsi Rootsis asutajaliige[1].

K. Schlossmann suri Stockholmis 17. septembril 1969 (85-aastaselt).

17. oktoobril 2008 tähistati Karl Schlossmanni kodutalu Pikknurmes mälestustahvliga.[4]

Teadusorganisatsiooniline tegevus

muuda

Karl Schlossmann oli ka Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi esimees.

Teoseid

muuda
  • Kõhutõve taud Eestis ja võitlus selle vastu (1922)
  • Gripp ehk influentsa : haiguse tekkimine, levimine, tunnismärgid, ravimine, haiguse eest hoidumine ja võitlus taudiga (1927)
  • Kaitsepookimine rõugete vastu : vaccinatio (1935)
  • Estonian curative sea-muds and seaside health resorts (1939)
  • Üldine mikrobioloogia ja immuunsusõpetus (1940)

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Faust, Helena. Karl Schlossmanni elu Rootsis. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XVI, 2015-2022. Stockholm, 2023, lk 129-153
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 14.
  3. Prof. K. Schlossmanni doktorikraad. Rahvaleht, 12. detsember 1938, nr. 236, lk. 2.
  4. Karl Schlossmanni kodutalu tähistati mälestustahvliga. Vooremaa, 18. oktoober 2008

Välislingid

muuda