Laiuse kirik

(Ümber suunatud leheküljelt Laiuse Püha Jüri kirik)
 See artikkel räägib kihelkonnakirikust, õigeusu kiriku kohta vaata artiklit Laiuse Jumalaema Sündimise kirik.

Laiuse Püha Jüri kirik on kirik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laiuse külas. Ajalooliselt oli see Tartumaal asunud Laiuse kihelkonna keskus.

Laiuse kirik
Üldandmed
Asukoht Jõgeva mk Jõgeva vald Laiuse küla
Ehituse algus 14. sajandi esimene pool
Koordinaadid 58° 46′ 47,4″ N, 26° 30′ 12,4″ E
Pastoraadi peahoone
Vaade kirikule tagantpoolt

Gooti stiilis ühelööviline paksude maakivist seintega kodakirik on ehitatud 14. sajandi esimesel poolel või sajandi keskpaigas. Kirik on mitmel korral kõvasti kannatada saanud, kuid varemeist taas üles ehitatud.

Tänapäeval tegutseb kirikus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Laiuse Püha Jüri kogudus.

Ajalugu muuda

Laiuse kogudust on esmamainitud 1319. aastal ja nimetatud Wemela koguduseks. Ilmselt pidi kogudusel olema ka oma kirik. Kas see on sama praegune kirik, pole siiski täpselt teada. Arvatavasti Poola aja lõpus hakati kirikut nimetama selle kaitsepatrooni Püha Jüri järgi Püha Jüri kirikuks (1599; poola keeles Kosciol swietego Jerzego, hiljem St. Georg ja St. Jürgen).[1]

Kirik sai tugevalt kannatada Liivi sõjas. 1599. aastal seisis kirik ilma katuseta ja pooleldi sisselangenud altarivõlviga. Kirik kuulus Laiuse lossi ringkonda ja allus poola rahvusest katoliku preestrile Marcin Mierzejowskile. Samale vaimulikule, keda on nimetatud ka Laiuse plebaaniks (pleban Layski), allusid veel kolm kirikut – Laiuse lossi kirik, poollagunenud kivikirik kahe penikoorma kaugusel lossist (arvatavasti Torma kirik) ja üks puukirik Peipsi järve kaldal.[2]

1634. aastal oli Laiuse kirik endiselt katuseta. Jumalateenistusi peeti lossi juures asuvas Püha Maarja nimelises väikeses puukirikus. Mõni aasta hiljem ehitati ajutine puukirik ka lagunenud kivikiriku kõrvale. 1646. aastal rajati kivikiriku lagunenud kellatornile uus puidust torn, kuhu paigutati Laiuse lossi härra ooberst Henrik Flemingu annetatud kell. Juba järgmisel aastal andis Fleming korralduse kivikirik taastada, kuid teadmata põhjustel jäi see korraldus täitmata nagu ka mõningad hilisemad sellesisulised korraldused. 1680. aastaks oli vana kivikirik siiski üles ehitatud.[3]

Põhjasõjas sai kirik taas tugevalt kannatada. Kiriku seisukord paranes alles 1734. aastaks, kui ehitati uus punase sindelkatusega torn, laudadest kirikulagi ja kooripealne. Endiselt puudus kirikus põrand, kantsel, pingid ja altar. Need ehitati 1752. aastaks. 1766. aastal valmis kiriku käärkamber ja Schwarzi matusekabel kiriku altariruumi lõunaküljel. 1770. aastal valmis uus kiriku katus ja torn.[4]

Esimese oreli sai kirik 1829. aastal, selle valmistas Tartu orelimeister Bielfeld. 1848 tehti kirikus taas põhjalik remont. Lubjati kiriku seinad seest ja väljast, värviti üle pingid ja uuendati kantsel. Kahte aknasse paigutati värvilised klaasid. Põhjalikult uuendati altarit. Altarimaaliks sai kunstnik Giorgio Vasari 1686. aastal valmistatud altaripilt, mis varem asus Riia Jakobi kirikus. 1876. aastaks valmis uus kivikatus, samuti uuendati osalt lage ja põrandat, paigaldati uued suuremad aknad, uued pingid ja uksed. Osalise uuenduskuuri läbisid ka altar ja kantsel. Schwarzi perekonna matusekabel muudeti ristimiskabeliks. Soetati neli uut laelühtrit ja uuendati kahte vana. 24. augustil 1880 võeti kasutusele uus, 17 registriga orel, mille ehitas Tartu orelimeister Müllverstedt.[5]

1887. aasta 20. novembril süttis äikesest põlema Laiuse kirikutorn. Kirikust õnnestus päästa kantsel, altar, pingid, oreliviled ja klaviatuur. Muu hävis tulekahjus. Kirik avati uuesti 7. augustil 1888.[6]

Teises maailmasõjas sai kirik taas kõvasti kahjustada. Täielikult hävis kirikutorn, mis taastati 1970. aastatel. Kiriku otsaakent kaunistab Dolores Hoffmanni kujundatud vitraaž.

Sisustus muuda

Kiriku pingistik pärineb Viljandi Jaani kirikust ja on toodud Laiusele pärast Laiuse kiriku põlengut 1941.aastal.[7] Samuti varaklassitsistlik 18. sajandist pärit puidust kantsliuks. Samast on pärit ka kaks 17. sajandi kroonlühtrit. Neist esimene, kuueteistkümne tulega, on valmistatud messingist ja kannab kirja: BERNHART CHRISTOFFER SEBECK ANNA OOM ANNO 1697 DEN 3 JULIJ.[8] Teine on kaheksa tule ja kotka figuuriga jässakas pronksist lühter. Lühtri kuplile on graveeritud kiri: LARS WADEMAN CHRISTINA KNVTZ ANNO 1671.[9] Lisaks mainitud kahele lühtrile on kirikus veel üks 24 ja üks 36 tulega pronksist lühter. Mõlemad on kingitud kirikule 1876. aastal vabatahtlike annetustena.[10] Lühtrid on valmistatud 1874. aastal Tartus Eduard Drossi ettevõttes.[11]. Orel on Laiuse kirikusse toodud Põltsamaalt. Enne seda paiknes see Pärnus vennastekoguduse palvemajas.[12]

Kiriku altar muuda

Puidust altar on ehitatud Anton Starkopfi kavandi järgi 1940. aastatel ja on kappaltari imitatsioon. Altari esikülg on maalitud õlivärvidega ja kujutab 12 apostlit. Altarikapi kohal on ristile naelutatud Kristuse kujutis kõrval paiknevate Maarja ja evangelist Johannesega.[13]. Altaritagust akent kaunistab 2006. aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraaž, mis kujutab vee peal kõndivat Kristust.

Kirikukell muuda

Laiuse kirikukella annetas kogudusele Henrik Fleming 1643. aastal. Sama kell on ümber valatud ja suurendatud 1673. aastal Erick Flemingu poolt.[14]

Kella alumine ja ülemine osa on kaunistatud taimornamendiga. Ehisvööde vahele ja kahele küljele on valatud tekstid, mille kohal asetseb kella annetaja Flemingi vapp. Kell on muinsuskaitse all. Tekst kellal:[15]

SAMMA KLOCKA HAFVER KONGL MAY SAMPT SVERIGES RYKES RADH OCH PRAESIDENT VTHIDHET KONGL. SERGZ SOLLEGIO HOCHVAL BORNE HERERICK FLEMING FRIHERRE TIL LAYS HERRE TIL FYTVNA ECKEBY RYKESTEEN STROMSNAS SVEDHIE OCH DICKALA LÄTHIT OMGWTA OCH TIL STORRE VICHT FÖRBÄTTRAT ANNO CHRISTI 1673 TILL GVD HELGA NAMPNS AHRA SAMPT LAYS KYRKA OCH DHES FORSAMBLING TIL HEDHER NYTTA OCH PRYDNAT HAFVER FORDOM OFVERSTEN KRIG . RADET OCH GENERAL GOVERNEUREN ÖFVEN INGERMANLAND HÖGHVAL BORNE HERRE HER HINDRICK FLEMINGH HERRE TIL LAIS LACHTIS JAGERNAS SAMPT ISENHOF TELLES TAGEH VADDIMASID DENNE KLOCKA TILL LAIS KYRCKIA FÖRHÄHRAT ANNO CHRISTI 1673.

GLORIA IN EXCELSIS DEO ET IN TERRA PAX HOLMIA FYNDERAT JOHAN MEYER

Kirikuaed muuda

 
Kirikuaia piirdemüür
 
Rõngasrist kirikuaias

Kirikut ja selle kõrval asuvat pastoraadihoonet ümbritseb tänapäeval park. Park on rajatud 1823. aastal pärisorjuse kaotamise auks kohalike talupoegade poolt. 19. sajandi viimasel kümnendil uuendati parki põhjalikult – istutati uusi puid ja põõsaid, rajati jalgteid ning paigaldati nende äärde pingid.

Tähelepanuväärsed on kirikuaias kasvavad kaitsealused Kaarli tamm ja pärn. Kaarli tamm on üks kolmest kiriku juures kasvavast tammest. Legendi järgi läinud tamm kasvama Karl XII maasse torgatud jalutuskepist. Spetsialistid aga on hinnanud tammede istutamisajaks vahemiku 18211846. Kaarli pärn on ajalooliste dokumentide järgi istutatud 23. mail 1701. aastal Rootsi kuninga Karl XII poolt enne ta Laiuselt lahkumist. Puu vanust on kinnitanud dendroloogid.[16]

Kirikuaias on ka üksik muinsuskaitse all olev ratasrist 17. sajandist.

Pärimused muuda

Laiuse kirikut tahetud algselt Kõola küla väljadele ehitada. See aga ebaõnnestunud. Mis päeval ehitatud, lõhutud öösel ära. Seejärel hakatud kirikut Raaduvere küla väljadele ehitama. Ka see ebaõnnestus. Siis valitud kiriku koht Sootaguse külasse, kus see praegu seisab. Kuid ka seal olnud sama lugu – mis päeval tehtud, see öösel lõhutud. Viimaks tulnud Sootaga mehed hea nõu peale ja küsinud rahvalt: "Kes tahab Laiuse kiriku võtmeid kanda?" – "Mina," vastanud kolm Jürit ühest suust. Seepeale raiutud kõigil Jüridel pead otsast ja pandud kiriku müüri sisse. Nüüd võidud kirikut takistamata edasi ehitada. Nendest kolmest Jürist saanud kirik ka oma nime. Pealuude asukohti aga tähistavat neli auku kiriku altariruumi lõunaseina välisküljel. Mõned vanad inimesed teadnud rääkida, et ennemalt nendes aukudes pealuu koored näha olnud.[17]

Teise jutu järgi tahetud Laiuse kirikut algselt Laius-Tähkvere kirikuorgu ehitada. Mis päeva ajal tehtud, see lagunenud öösel ära. Siis pandud härgadele palk järele jooksma ja lastud härgi oma tahtmise järele minna. Härjad läinud Laiuse mäe juurde ja jäänud sinna seisma. Sellepärast ehitatudki kirik mäe alla. Kiriku seina sisse olla kolm Jürit elusalt maetud.[17]

Viited muuda

  1. Kõpp 1937: 15–18
  2. Kõpp 1937: 45–46
  3. Kõpp 1937: 90–94
  4. Kõpp 1937: 240–245
  5. Kõpp 1937: 377–380
  6. Kõpp 1937: 380–383
  7. "(20215) Pingistik Viljandi Jaani kirikust". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  8. "(14188) Kroonlühter kuueteistkümne tulega, annet. 1697 (messing)". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  9. "(14187) Kroonlühter kaheksa tulega ja kotka figuuriga, annet. 1671 (pronks?)". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  10. Kõpp 1937: 385
  11. "(20194) Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 19.saj. (pronks, messing, graveeritud)". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  12. "(20207) Oreliprospekt, Kriisad, 1963 (puit, metall)". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  13. "(20192) Altar, A.Starkopfi kavand, 1940.aastad (puit, õlivärv)". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  14. Kõpp 1937: 93
  15. "(20203) Tornikell, J.Meyer, 1674 (pronks)". register.muinas.ee. Vaadatud 1.02.2012.
  16. Heldur Sander. Möödumas on 275 aastat Laiuse kiriku pargi rajamisest[alaline kõdulink]. Vooremaa, 18.10.2007
  17. 17,0 17,1 "Tartumaa muinasjutud". www.folklore.ee. Vaadatud 1.02.2012.

Kirjandus muuda

  • Kõpp, J., 1937. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.

Välislingid muuda