Laius-Tähkvere mõis

Laius-Tähkvere mõis (ka Tähkvere mõis; saksa keeles Flemmingshof) oli riigimõis Tartumaal Laiuse ja Torma kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva maakonna Jõgeva valda.

Varasemal ajal kuulus Laius-Tähkvere Laiuse lossi lääni. 1623. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf Laiuse lossi maad ooberst Henrik Flemingule. 1650. aastal päris lääni tema poeg Erik Henriksson Fleming. Mõisamaade reduktsiooniga tükeldati endise Laiuse lossi maad ning osa lossi alla kuulunud mõisaid riigistati, nende hulgas ka Laius-Tähkvere mõis.

1865. aastal jagati suur osa mõisa maast kasutamiseks väikerentnikele, kellest enamiku moodustasid vene õigeusklikud. Talude müümine algas Tähkveres 1877. aastal, esimesena osteti päriseks Aosilla ja Veia hajatalud. Mõis likvideeriti lõplikult 1904. aastal, kui selle maad anti 14-liikmelise rentnikkude ühingu kätte.[1]

19. sajandil kuulusid Laius-Tähkvere mõisapiirkonda järgmised külad: Kasepää, Kilbavere, Kodismaa, Koimula, Ookatku, Mustvee, Näduvere, Pedasi, Sadala, Tuimõisa, Tõreda.

Omaaegne mõisasüda jäi Laiuse kihelkonda, nagu ka Kodismaa, Pedasi ja Tuimõisa külad, ülejäänud külad jäid Torma kihelkonda.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Johan Kõpp, Laiuse kihelkonna ajalugu. Tartu, 1937, lk 328-329

Kirjandus muuda

  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 250 [1].