Jõgeva mõis

Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas.

Jõgeva mõisa härrastemaja

Ajalugu

Jõgeva mõis on saanud nime loodusliku asukoha järgi Pedja jõe saarel (saksa keelest tõlgituna Laiuse jõesaareke). Mõis on rajatud 16. sajandi lõpus. Esimest korda on mõisa mainitud 1601. aasta Poola revisjonikirjas (Hoff Jagiwa), olles alles hiljuti ehitatud Jõgeva küla maadele. 1624. aastal elas Jõgeva mõisa (Hoff Jegkowa) külades kokku ainult seitse talupoega ja suurem osa mõisa maast oli söötis. Mõisamaade reduktsiooni ajal 17. sajandi lõpus Jõgeva mõis riigistati.

Põhjasõja ajal viibis Rootsi kuningas Karl XII 1700/1701 aasta talvel Laiusel. 1701. aasta märtsi alguses korraldati Jõgeva mõisa väljal sõjalise harjutusena lumest kindluse kaitsmine ja ründamine. Kindlus koos bastionide ja reduutidega oli veega üle valatud ning muutunud jäiseks ja libedaks. Kuulidena kasutati püssirohuga täidetud papist padruneid. Võitluse käigus tekkis reaalseid haavatuid, kuid ka luumurdudega vigastatuid ning üks surmajuhtum. See "lumesõda" lõppes kõigile osavõtjatele pidusöögiga.

1752. aastal kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa koos Pakaste mõisaga oma kammerhärrale Carl von Sieversile. Peagi läks mõis ostu teel maanõunik krahv Gotthard Johann von Manteuffeli (1690–1763) kätte, kes 1756. aastal majoraadi asutas. Viimasesse kuulusid peale Jõgeva veel Pakaste, Puurmani ja Härjanurme mõis. Krahv Manteuffelitele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

1866. aasta vallaseadusega eraldati mõisast Jõgeva vald, mille halduspiirid kattusid Jõgeva mõisapiirkonna omadega.

Jõgeva mõisa vesiveski

1876. aastal rajati mõisasüdamest paar kilomeetrit lõunasse Tapa–Tartu raudtee äärde Jõgeva raudteejaam, millest hiljem kasvas välja Jõgeva linn.

19.-20. sajandi vahetusel oli mõisnik Puurmani jne 5. majoraadihärra krahv Ernst von Manteuffel (1844–1922).

1921. aastal anti endise Pakaste mõisa maad asunikele. Jõgeva mõis anti kasutusele sordiaretusseltsile, millest välja kasvanud Jõgeva Sordiaretuse Instituut kasutab mõisahooneid praeguseni.

Jõgeva mõisa alla kuulusid järgmised külad: Jõgeva, Ellakvere, Eristvere, Kõssima, Mõisamaa, Painküla, Pakaste, Võduvere.

Mõisahooned ja park

Jõgeva mõisa park

Jõgeva mõisa peahoone, poolkelpkatusega kiviehitis, pärineb 19. sajandi algusest. Sajandi lõpus on hoonele juurde ehitatud tiibhooned ning veranda. Peahoone juures on säilinud arvukalt kõrvalhooneid.

Valitsejamaja, ühekorruseline täiskeldri, murdkelpkatuse ja väljaehitatud mansardkorrusega kitsas hoone, pärineb 19. sajandi lõpust.

Vesiveski, suur maakivist, krohvitud välisseintega mitmekorruseline ehitis, pärineb 18. sajandi lõpust. 1913. aastal asendati vesiratas turbiiniga ning 1925. aastal lisati veel teine turbiin, millega hakati ümbruskonnale elektrivoolu andma. Veski jäi seisma pärast riigimajandi kaotamist 1997. aastal.

Mõisa juurde kuulub 1880. aastatel rajatud segastiilis park. Parki läbib loode-kagusuunaline peatee, mille lõpus on saun ja ujumiskoht. Keskosas asuvat palliplatsi ääristab ühest küljest pärnarida. Pargis kasvab 44 puu- ja põõsaliiki. Enamuspuuliik on harilik pärn ja lääneosas harilik kuusk. Parki viiv tee on osaliselt ääristatud lodjapuulehelise põisenala hekiga.

Mõisakompleks kogu ajaloolise hoonestuse ja pargiga on muinsuskaitse all.

Kirjandus

• Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 102-103.
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 251 [1].

Välislingid

 Jõgeva mõis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Jõgeva mõis Eesti mõisaportaalis
• Vabariigi Valitsuse otsus 7. märtsist 1931 nr. II